Vilniuses kinnitatud NATO uute kaitseplaanid põhinevad eelmisel aastal Madridi tippkohtumisel kokku lepitul ning nende kohaselt hakkab allianss kaitsma esimesest hetkest igat sentimeetrit oma territooriumist, seisab kohtumise lõppkommünikees.

"Kaitseplaane on kokku kolm. Eesti kaitse on osas plaanist, mis hõlmab Läänemere regiooni ja Kesk-Euroopat. Need plaanid saavad olema tagatud konkreetsete vägede ja võimetega. Samuti on NATO kaitseplaanid nüüd täielikus kooskõlas Eesti enda kaitseplaanidega, mida oleme aastaid kohandanud vastavalt julgeolekukeskkonnale. See kõik tugevdab veelgi Eesti julgeolekut," selgitas peaminister Kaja Kallas pressiteate vahendusel. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles juba eelmisel nädalal, et esimene regionaalne kaitseplaan hõlmab alliansi põhjapiirkondi, Atlandi ookeani ja Arktika Euroopa-osa. Teine on mõeldud keskosa jaoks, mis hõlmab Läänemere regiooni ja Kesk-Euroopat ning kolmas plaan on Vahemere ja Musta mere jaoks.

Nende plaanide elluviimiseks paneb NATO kõrgendatud valmisolekusse 300 000 sõjaväelast, sealhulgas ka olulised jõud mere- ja õhuvägede koosseisust.

Kaitsekulutuste suurenemine

Peaminister Kallas avaldas heameelt ka selle üle, et saavutati kaitsekulude tõstmise kokkulepe. "NATO peab olema nii täna kui homme usutav ja jõuline kollektiivkaitse organisatsioon. Selleks on vaja taaskäivitada kaitsetööstus, eriti pärast kümnendeid kestnud kaitsevaldkonna alarahastatust.

Eesti on jõuliselt seisnud selle eest, et liitlaste kaitse-eelarved tõuseksid. Seni olid liitlased kokku leppinud, et püüeldakse selle poole, et kaitsekulutused on kaks protsenti SKP-st. Tänasega on sellest saanud siduv kohustus kulutada vähemalt kaks protsenti SKP-st kaitsele," sõnas Kallas. 

Peaminister lisas, et Eesti jätkab tööd selle nimel, et pikaajaliselt panustaksid NATO riigid kaitsekulutustesse vähemalt 2,5 protsenti SKP-st. "Eesti näitab teistele liitlastele eeskuju. Meie investeeringud kaitsesse saavad järgmise kümne aasta jooksul olema kolm protsenti SKP-st aastas, millele lisanduvad täiendavalt kulud liitlaste võõrustamiseks," ütles ta.  

Stoltenberg ütles teisipäeval pressikonverentsil, et praegu kulutab 31 liikmesriigist ainult 11 kaks protsenti või rohkem kaitsele. Ta rõhutas siiski, et alliansi liikmed on pärast Vene agressiooni algust Ukrainas järsult oma kaitsekulutusi tõstnud - need on kasvanud aastaga 8,3 protsenti ehk 50 miljardi euro võrra ning see on aegade suurim kasv.

NATO liidrid andsid teisipäeval lõpliku kinnituse, et NATO õhukaitse süsteemid hakkavad regulaarselt paiknema NATO idatiival. "See on suur samm Balti õhukaitse tugevdamisel ja tähendab täiendavate õhukaitse vahendite kohalolu ka Eestis," ütles Kallas. 

Kallase sõnul kinnitavad Vilniuses tehtud otsused, et NATO näeb jätkuvalt üksmeelselt Venemaad kui liitlaste jaoks peamist ohtu. "NATO on jäädavalt läinud üle tugevdatud kaitsehoiakule ja eelmisel aastal Madridis tehtud ajalooliste otsuste elluviimisega on kiiresti algust tehtud," rõhutas Kallas. 

Peaminister Kallas märkis, et Vilniuse tippkohtumine on tähis ka seetõttu, et esimest korda on NATO liikmena meie ühise laua taga Soome. "Samuti on mul väga hea meel, et Türgi otsustas edasi liikuda Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimisega. See tähendab, et peagi on ka Rootsi NATO liige," ütles Kallas ja lisas, et Soome ning Rootsi liitumine teeb meie regiooni julgeoleku palju kindlamaks.