Sõja 507. päev: Ukraina ülemjuhataja ootab Krimmi vabastamiseks ressursse
Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi ütles, et kohe, kui tema vägedel on piisavalt ressursse, alustab ta Venemaa poolt okupeeritud Krimmi vabastamist ning ei hooli lääneriikide võimalikest hoiatustest.
Oluline laupäeval, 15. juulil kell 21.26:
- Vene relvajõudude juhtkonda kritiseerinud kindralmajor Ivan Popovi vallandamine toob välja armees üha kasvava rahulolematuse sõjaväe juhtkonnaga, märkis Briti sõjaväeluure laupäevases lühikommentaaris;
- Lõuna-Korea lubas Ukrainale 150 miljoni dollari eest abi;
- Suurbritannias on välja õpetatud 18 000 Ukraina jalaväelast;
- Putin: Ukraina teraviljalepe pole eesmärki täitnud;
- Ukraina kritiseeris Bulgaaria venemeelset presidenti;
- Ukraina teatel hävitati Kramatorski rünnakus kasutatud raketisüsteem;
- Ukraina tulistas ööpäeva jooksul alla 10 Vene drooni;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa viimase ööpäevaga umbes 590 sõjaväelast ja 24 drooni.
Zalužnõi: keegi ei saa meid takistada Krimmi vabastamast
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles, et kohe, kui tema vägedel on piisavalt ressursse, alustab ta Venemaa poolt okupeeritud Krimmi vabastamist ning ei hooli lääneriikide võimalikest hoiatustest.
"Niipea, kui mul on vahendid olemas, hakkan tegutsema, keegi ei saa mind takistada," ütles Zalužnõi intervjuus USA väljaandele The Washington Post, mida vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina soovib tagasi võtta 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaare, kuigi mõned lääne liidrid on märku andnud oma murest, kuna pole teada, milline oleks Venemaa liidri Vladimir Putini reaktsioon Krimmist ilma jäämisele.
Zalužnõi tunnistas samas, et Ukraina sõltub laskemoona osas teistest riikidest.
Mida rohkem on Ukraina vägedel laskemoona Vene üksuste tulistamiseks, seda vähem kaotusi ukrainlased kannavad, kuid praegu sõltub Kiiev lääne relvadest ja isegi partnerriikide kaitsetööstused ei suuda Ukrainat vajalikul tasemel laskemoonaga varustada, tõdes Ukraina peastaabi ülem.
Zalužnõi tunnistas, et vastupealetungi läbiviimine okupeeritud territooriumi vabastamiseks ja Ukraina kaotuste minimeerimiseks nõuab ressursse, millest tema vägedel veel puudu on.
Ukraina tulistas ööpäeva jooksul alla 10 Vene drooni
Ukraina relvajõud tulistasid viimase ööpäevaga alla 10 Vene drooni, teatasid riigi õhujõud.
Viimase öö jooksul lasid Vene väed Ukraina poole teele kuus Iraanis valmistatud Shahed drooni, nendest neli lasti alla.
Ööl vastu laupäeva toimus lisaks 45 suurtükirünnakut Zaporižžja oblastis ja 70 rünnakut mitmikraketiheitjate, droonide ja suurtükkidega Hersoni oblastis.
Suurbritannias on välja õpetatud 18 000 Ukraina jalaväelast
Aastaga on Suurbritannia välja õpetanud 18 000 Ukraina vabatahtlikku jalaväelast, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.
Programm sai alguse mullu 26. juulil ning ukrainlased on õpetatud "ellu jääma ning olema tõhusad võitluses illegaalse sissetungi vastu", märkis ministeerium.
Mullu teatas Ukraina, et Suurbritanniaga on kokkulepe 10 000 vabatahtliku väljaõpetamiseks. "Enamik ei ole läbinud ka sõjalist algõpet ja nad ei ole teeninud aega. Nad kaevavad kaevikuid, õpivad relvi käsitsema ja juhtima lahingumasinaid," ütles toona Ukraina saadik Suurbritannias Vadõm Prõstaiko.
Putin: Ukraina teraviljalepe pole eesmärki täitnud
Venemaa diktaator Vladimir Putin väitis laupäeval telefonivestluses Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Cyril Ramaphosaga, et Ukraina teraviljalepe ei ole oma peamist eesmärki täitnud.
Viljalepe sõlmiti mullu juulis, et leevendada üleilmset toidukriisi, mille põhjustas Venemaa kallaletung Ukrainale. Lepet on mitu korda pikendatud ja kehtiv pikendus lõppeb esmaspäeval, kui Moskva ei nõustu seda pikendama.
"Lepe ei ole täitnud oma peamist eesmärki, milleks on teravilja tarne seda vajavatele riikidele, sealhulgas Aafrika mandril," ütles Putin Kremli avalduse järgi.
Viljaleppega paralleelselt allkirjastati memorandum Vene toidu- ja väetiseekspordi võimaldamise kohta. Moskva väidab, et tema eksport on aga endiselt tõkestatud ja ähvardab leppest seetõttu lahkuda.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kelle riik aitas lepet vahendada, avaldas reedel lootust, et Putin nõustub selle pikendamisega.
Kremli kõneisik Dmitri Peskov keeldus seda kinnitamast.
Ukraina kritiseeris Bulgaaria venemeelset presidenti
Bulgaaria president Rumen Radev ütles reedel, et "Ukraina tahab seda sõda pidada" ning et selle maksab kinni Euroopa.
Radev on üritanud Bulgaariat eemal hoida Euroopa riikide ühisest sõjalisest abist Ukrainale.
Ukraina saatkond Bulgaarias teatas laupäeval, et Ukraina eesmärgiks on rahu saavutamine ning Radevi öeldu, et Ukrainale relvade andmine pikendab sõda, ei vasta tõele.
Saatkond märkis, et Ukraina süüdistamine sõjas on Vene propaganda ja hübriidsõja levinud väide.
Lõuna-Korea lubas Ukrainale 150 miljoni dollari eest abi
Lõuna-Korea president Yoon Suk-Yeol viibis laupäeval etteteatamata visiidil Ukrainas, kus teatas peale kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et Lõuna-Korea annab tänavu Ukrainale 150 miljoni USA dollari väärtuses abi.
Maailma suuruselt üheksas relvaeksportija Lõuna-Korea on seni saatnud Ukrainale humanitaarabi ning müünud tanke ja haubitsaid Poolale, kes on Ukraina võtmeliitlane.
Lõuna-Korea president ei täpsustanud, mida täpselt Ukrainale antakse.
Ukraina teatel hävitati Kramatorski rünnakus kasutatud raketisüsteem
Ukraina relvajõudude teatel hävitasid nad venelaste S-400 raketisüsteemi, mida kasutati juunis rünnakus Kramatorski linnale, kus hukkus 13 inimest, nende seas kolm last.
Vene raketisüsteemi hävitamiseks kasutati ameeriklaste antud HIMARS-it.
"Kaitsejõud maksid kätte okupantidele Kramatorski pommitamise eest," teatasid Ukraina relvajõud.
Vene väed korraldasid 27. juunil raketirünnaku Kramatorskile, kus lisaks vaba päeva veetnud sõjaväelastele hukksuid ajakirjanikud ja 14- ja 17- aastased kaksikõed. Umbes 60 inimest sai vigastada.
Briti sõjaväeluure: Vene ohvitserid ei ole rahul Gerassimovi ja Šoiguga
Ühendkuningriigi sõjaväeluure laupäevases lühikommentaaris tuuakse välja, et Vene relvajõudude juhtkonda kritiseerinud üldvägede 58. armee ülema, kindralmajor Ivan Popovi vallandamine toob välja armees kasvava rahulolematuse sõjaväe juhtkonnaga.
"Alluvate otsene kriitika muutub kaitseminister Sergei Šoigu ja peastaabi ülema kindral Valeri Gerassimovi jaoks tõenäoliselt üha suuremaks probleemiks," tõdes Briti luure.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 July 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 15, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/S5TDxvdwT7
#StandWithUkraine pic.twitter.com/qj8XX0UD3R
Teates märgiti, et Venemaa on Ukrainasse sissetungi algusest saadik regulaarselt üksuste komandöre välja vahetanud, kuid olukord Popoviga tõmbas tähelepanu, kuna ta vallandati probleemide avalikustamise, mitte väidetavalt kehvade sõjaliste tulemuste pärast.
Popov kritiseeris oma alluvatele mõeldud videos, mis lekkis avalikusesse, teravalt Vene kaitseministeeriumi juhtkonda, öeldes, et see "lööb meid seljatagant, raiudes armeel kõige raskemal ja ägedamal hetkel pea maha".
Popovi kommentaarid rõhutavad tõsist rahulolematust, mis paljudel ohvitseridel tõenäoliselt sõjaväe kõrgema juhtkonna suhtes on, tõdes Briti sõjaväeluure.
Luureamet lisas, et Popovi etteheited kordavad suuresti Wagneri grupi omaniku Jevgeni Prigožini süüdistusi enne seda, kui ta juuni lõpus lühikeseks jäänud mässu korraldas.
Johnson kritiseeris NATO-t Ukrainale kutse esitamata jätmise eest
Ühendkuningriigi endine peaminister kritiseeris reedel väljaandes Daily Mail avaldatud artiklis teravalt NATO-t, mille liidrid ei suutnud Vilniuses peetud tippkohtumisel kokku leppida konkreetsetes sammudes Ukraina vastuvõtmises allianssi.
"NATO juhtide ülesanne sel nädalal oli näidata üles oma kollektiivset austust ja tänulikkust Ukraina kangelasliku vastupanu eest võitluses, milles ükski NATO sõdur pole saanud surma ega viga, ehkki me teame – ja räägime pidevalt –, et ukrainlased võitlevad meie kõigi eest," kirjutas Johnson. "Nende võitlus käib vabaduse ja demokraatia eest kõikjal: Ida-Euroopa, Balti riikide, kõigi maailma rahvaste eest, keda suurem naaber võib kiusata või rünnata. Seetõttu jäime sel nädalal ukrainlastele nende tuleviku osas selguse võlgu," jätkas Briti ekspeaminister.
Johnsoni sõnul oli NATO juhtide ülesanne demonstreerida oma usku ajaloo edukaima sõjalise liidu – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni – aluspõhimõttesse.
"Me oleksime pidanud lõplikult selgeks tegema, et suveräänne rahvas saab ise otsustada, milliste organisatsioonidega ta soovib ühineda, ja et ükski alliansiväline riik ei saa neile vetot panna ega neid tagasi hoida," rõhutas Johnson.
Tema sõnul on just lääne ebamäärane käitumine põhjus, mis on ajendanud Venemaa liidrit Vladimir Putinit naaberriiki ründama.
"Ükski riik pole teinud rohkem ega pingutanud rohkem kui Ukraina, et näidata oma sobivust NATO liikmeks saamiseks. Ükski armee ei ole NATO relvastuse kasutamisel hirmutavam ega tõhusam," kirjutas Briti ekspeaminister. "Ükski riik ei vaja NATO liikmelisust rohkem kui Ukraina. Alliansil oli vaja vaid koostada ajakava – mitte vahetu liikmelisuse jaoks; sellel pole mõtet seni, kuni sõda käib – aga liikmelisuse pärast niipea, kui võit on saavutatud. Meil oli vaja vaid sõnu selle kohta, et ühinemine võib alata niipea, kui sõda on lõppenud, eeldusel, et see võib toimuda juba järgmisel aastal," jätkas Johnson.
"See oleks olnud õige sõnum ukrainlastele, kes praegu oma elu eest võitlevad – nagu raskustes ujujad, kes näevad ootamatult kallast. Ja see oleks olnud õige sõnum ka Putinile, tehes selgeks, et tema katastroofiline valearvestus lõppeb ainult ühel viisil. Seda pidi NATO sel nädalal Leedu pealinnas ütlema – ja mida me selle asemel saime?" küsis Johnson.
Tema sõnul ei ole Vilniuse tippkohtumise kommünikee kindlam ega veenvam kui NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumise lõppdokument, milles öeldakse, et "leppisime kokku, et need riigid (Ukraina ja Gruusia) saavad NATO liikmeks".
"Kõik, mida ukrainlased sel nädalal said, oli "kutse" NATOga liitumiseks, "kui liitlastega lepitakse kokku ja kui tingimused on täidetud". Pole ime, et Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil oli alguses raske oma pettumust varjata," tõdes Briti endine valitsusjuht.
"Millal liitlased nõustuvad [Ukraina allianssi võtmisega]? Millal on tingimused täidetud? Bukaresti järelduste kohaselt leppisid liitlased selles kõiges kokku 15 aastat tagasi!" jätkas Johnson.
Johnson rõhutas, et just lääne ebamäärane käitumine on ajendanud Putinit agressiivsele tegevusele. "Niikaua kui ta arvab, et on olemas võimalus, et ta suudab Ukraina tagasi Moskva orbiidile pöörata, kuni ta arvab, et suudab Nõukogude Liidu uuesti luua – ta proovib. Kuni ta arvab, et suudab pääseda karistuseta vägivalla kasutamise eest Ukraina ja teiste vastu, kasutab ta vägivalda. Kuni Ukraina on ilma jäetud NATO artikkel 5 julgeolekugarantiidest, mis tagavad kõigi liikmete kollektiivse kaitse, jätkab Putin mõrvade ja kaoste sooritamist ning maailma ja maailmamajanduse destabiliseerimist," kirjutas ta.
"Seetõttu peame me NATO-s võimalikult kiiresti paika panema ajakava. Ma tean, et see on Ühendkuningriigi valitsuse ambitsioon ja ma tean, kui kõvasti on Suurbritannia kulisside taga kampaaniat teinud. Vastumeelsus ei seisne Londonis," tõdes Johnson.
"Probleem on selles, et endiselt mõned meie sõbrad ja partnerid arvavad, et see sõda saab lõppeda vaid läbirääkimistel saavutatava lahendusega. Nad usuvad, et me peaksime nüüd olema kavalalt kahemõttelised, sest nende arvates võiks Ukraina NATO liikmelisuse küsimus olla veel osa leppest. Nad arvavad, et võiksid Putiniga tehingu teha: too oma väed ära ja me hoiame Ukraina NATO-st eemal. Aga see on hullus, leidis Johnson.
Tema hinnangul uudavad ukrainlased selle sõja võita ning Venemaal on juba märke sõjaväe lagunemisest ja võimu murenemisest.
Et aidata Ukrainal sõda lõplikult võita, tuleb jätkata nende varustamist relvastusega ning muuhulgas anda ka F-16 hävitajaid, rõhutas Johnson.
"Kuid nad võidavad, siis on ainult üks viis tagada, et selline sissetung enam kunagi ei korduks, et lahendada lõplikult Ukraina poliitilise identiteedi ja orientatsiooni küsimus – Ukraina ja Venemaa ning maailma stabiilsuse nimel. See on Balti riikide jaoks töötanud. See on töötanud Ida-Euroopa jaoks. See on praegu Ukraina jaoks ainus tee edasi. On aeg olla tugev, lõpetada hämamine ja tuua Ukraina NATO-sse nii kiiresti kui võimalik," lõpetas Johnson oma artikli.
Ukraina saatis Interpolile andmed Euroopasse põgenenud kollaborantide kohta
Ukraina võimud saatsid rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol andmebaasi esimesed nimed inimestest, kes olid teinud okupeeritud aladel Harkivi oblastis koostööd Vene võimudega.
"Kollaborantide rahulikule elule Euroopa Liidu riikides saabub lõpp – meie koostöö Interpoliga on alanud," kirjutas Harkivi oblasti politsei uurimisosakonna ülem Serhi Bolvinov sotsiaalmeedias.
"Me paneme andmebaasi igaühe, kes on teinud venelastega koostööd okupatsiooni ajal ja esitame Interpolile taotluse," lisas ta.
Bolvinov selgitas, et EL-i riikide võimudele antakse teada, et need isikud ei ole mitte sõjaohvrid ega poliitpõgenikud nagu nad püüavad ennast esitleda, vaid neid kahtlustatakse kriminaalkuritegudes.
Ukraina politsei esindaja sõnul on Interpolile saadetud andmed esimese 25 kollaboratsioonis kahtlustatava kohta.
Kiievi kohus käskis Moskvale alluva kirikujuhi vahi alla võtta
Kiievi Solomenski rajoonikohus otsustas karmistada aprillis koduaresti mõistetud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku pea, metropoliit Paveli kinnipidamistingimusi ja käskis ta vahi alla võtta.
Kirikujuhile määrati ka 33 miljoni grivna (800 000 euro) suurune kautsjon, kuid Pavel ütkles, et tal pole raha selle tasumiseks.
Metropoliidi suhtes kehtestatud tõkendit pikendati 14. augustini ning ta viidi otse kohtusaalist arestimajja.
Prokurör esitas kohtus ka materjal, mis tõestavat, et Kiievi Petšerski suurkloostri ülem Pavel on õhutanud rahvustevahelist vaenu ja õigustanud Venemaa agressiooni Ukraina vastu.
Pavel kinnitas kohtus, et pole reegleid rikkunud ning mitte kunagi olnud agressori poolt ega toetanud Putinit.
Ukraina julgeolekuteenistus laiendas reedel Pavelile esitatavaid süüdistusi. Metropoliidile heidetakse ette ka intervjuud, milles ta eitas Ukraina kui suveräänse riigi eksisteerimist. Lisaks olevat Moskvale alluva kiriku juht öelnud, et Venemaa sissetung on sisekonflikt, mis kestab juba alates 2014. aastast.
Metropoliiti võib süüdimõsitmise korral oodata kuni kaheksaastane vanglakaristus koos vara konfiskeerimisega.
Pavel on väitnud, et süüdistuse ajend on Venemeelsete vaimulike väljaajamine Petšerksi kloostrist ja selle üleminek Ukraina-meelse õigeusu kiriku kätte.
Kui metropoliit aprilli alguses koduaresti pandi, kästi tal kanda elektroonilist jalavõru, mis aitab jälgida tema liikumist ning samas keelati tal osaleda kloostris toimuvatel jumalateenistustel.
Ukraina prokuratuuri kogutud uurimisandmete kohaselt oli metropoliit Pavel alates Venemaa täiemahulise sõja algusest usklikega suheldes Vene agressiooni heaks kiitnud ja kritiseerinud Ukraina õigeusu kirikut, mis võis kaasa tuua agressiivse suhtumise kirikusse.
Prokurörid viitasid oma taotluses metropoliit koduaresti panna, et vastasel juhul võib ta põgeneda, survestada tunnistajaid ning hävitada või kahjustada asitõendeid.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 590 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 237 180 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 4102 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 8019 (+11);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 310 (+0);
- suurtükisüsteemid 4463 (+14);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 680 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 425 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 3807 (+24);
- tiibraketid 1273 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7036 (+17);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 664 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming
Allikas: Ukrainska Pravda, Interfax, European Pravda, Kyiv Independent, Reuters, BNS, The Guardian
