Sõja 508. päev: venelased pommitasid Sumõt

{{1689481680000 | amCalendar}}
Harkivi oblasti pommitamise tagajärjel tekkinud kraater.
Harkivi oblasti pommitamise tagajärjel tekkinud kraater. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLEG PETRASYUK

Venemaa poolt annekteeritud Sevastopoli võimud teatasid linnale tehtud massiivsest droonirünnakust, mille käigus lasi õhutõrje alla kaheksa drooni. Ukraina võimude teatel pommitas Venemaa ööl vastu pühapäeva Sumo oblastit ja plahvatusi oli kuulda ka Harkivi oblastis.

Oluline 16. juulil kell 22.44:

- Jake Sullivan: Ukraina tulevik NATO-s ei ole läbiräägitav;

- Meedia: Ungari president külastab augustis Ukrainat;

- Sevastopoli võimud teatasid kaheksa drooni rünnakust;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit ja Harkivit;

- FSB väitel päästeti Simonjan ja Sobtšak mõrvast;

- Peaprokurör: Ukrainas tunnistati sõjakuritegudes süüdi üle 50 venelase;

- ISW: Vene allikad väidavad, et veel üks kindral on vallandatud;

- Suurbritannia kaitseministeerium: Vene võim on jõudmas Wagneriga kokkulepeteni;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 500 sõdurit;

- Belgorodi kuberner: Ukraina tulistas linna keskturgu Gradiga;

- The Kyiv Independent: Luhanskis, Berdjanskis ja Mariupolis oli kuulda plahvatusi

Odessa sadamast väljus viimane laev enne Musta mere viljaleppe pikendamist

Odessa sadamast väljus päev enne Musta mere viljaleppe aegumist viimane vilja eksportiv laev. Venemaa ei ole nõustunud ÜRO vahendatud lepingut pikendama, kuni riigi vilja ja väetisi puudutavatele nõudmistele vastu ei tulda.

MarineTrafficu andmete järgi lahkus Türgi lipu all seilav laev Odessast peale kella kaheksat ning suundus Istanbuli.

Reedel ütles Türgi president Recep Tayyip Erdogan, et on pärast Putiniga rääkimist kindel leppe pikendamises.

Viljalepet saab pikendada korraga 120 päeva võrra, märtsis ja mais nõustus Venemaa vaid 60-päevaste pikendustega.

Jake Sullivan: Ukraina tulevik NATO-s ei ole läbiräägitav

Ukraina tulevik on NATO-s, see küsimus ei ole läbiräägitav, ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan pühapäeval telekanalile CBS. 

Sullivan rõhutas, et praegu "ukrainlased astuvad vapralt vastu venelastele lõunas ja idas" ja "tekitavad tohutuid kaotusi Vene vägedele", vahendas BNS.

"Lääs töötab selle nimel, et jätkata sanktsioonide karmistamist, hävitades Vene kaitsetööstusbaasi, nõrgestades selle võimet toota kõrgtehnoloogiat. Meie jätkame majandusssurvet Venemaale ja ukrainlased jätkavad sõjalist survet," lausus Sullivan.

"Nii et ma arvan, et lõpuks, kui Venemaa otsustab sõda jätkata, läheb see talle kalliks maksma. Ja Ukraina jätkab edusamme lahinguväljal," ütles Sullivan.

Eraldi märkis ta, et Ukraina tuleviku küsimus NATO-s on juba lahendatud. Nüüd hakkavad liitlased hoolitsema selle eest, et Ukraina saaks vajaliku toetuse nii kauaks, kui ta vajab.

"Ja lõpuks, jah, me NATO-s ütlesime väga lihtsalt, et Ukraina tulevik on NATO-s. Pidasime seda päriselt silmas. See ei ole läbiräägitav. Sellele on nüüd pühendunud kõik 31 liitlast," ütles Sullivan.

Seoses kassettlahingumoona tarnimisega Ukrainasse märkis Sullivan, et USA moraalset autoriteeti see otsus ei kahjustanud ning president Joe Biden on otsustanud mitte jätta Kiievit ilma relvadeta.

"Kahtlen, et relvade üleandmine Ukrainale riigi ja tsiviilelanike kaitseks õõnestab kuidagi meie moraalset autoriteeti," ütles nõunik Sullivan ja lisas, et ei Ühendriigid ega Ukraina ei ole allkirjastanud kokkulepet kassettlahingumoona keelustamiseks.

Lahingud Ida-Ukrainas on intensiivistunud

Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar ütles pühapäeval, et lahingud Ukraina idaosas on aina intensiivsemad, Ukraina ja Vene väed võitlevad idarindel vähemalt kolmes piirkonnas.

Vene väed on Harkivi oblastis viimased kaks päeva korraldanud rünnakuid Kupjanski suunal.

"Me oleme kaitses. Käivad rasked lahingud, mõlema poole positsioonid muutuvad mitu korda päevas," ütles Maliar.

Maliari sõnul käivad lahingud Bahmuti lähistel ning Ukraina väed tõrjuvad Venemaa rünnakuid ka Avdiivka ja Marjinka suunal.

Meedia: Ungari president külastab augustis Ukrainat

Ungari president Katalin Novák võttis vastu Ukraina valitsuse kutse ja külastab augustis naaberriiki, teatas pühapäeval Ungari uudisteportaal Telex.

Portaali andmetel osaleb Novák 23. augustil Kiievis niinimetatud Krimmi platvormi istungil, vahendas BNS.

"See tähendab, et Ungari riigipea saab veel üks kord kohtuda isiklikult Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga," lisati teates.

Ungari presidendikantselei allika sõnul külastab Novák enne Kiievisse sõitmist Ukraina Taga-Karpaatia oblastit, et kohtuda seal elavate etniliste ungarlastega.

Ungari ja Ukraina president kohtusid viimati mullu 26. novembril.

Sevastopoli võimud teatasid kaheksa drooni rünnakust

Moskva poolt annekteeritud Sevastopoli juhi Mihhail Razvozžajevi sõnul tõrjus Venemaa sõjavägi ööl vastu pühapäeva massiivse droonirünnaku Sevastopolile, vahendas venekeelne BBC.

Tema sõnul lasti alla kaheksa mehitamata õhusõidukit.

Razvozžajev väidab, et ükski objekt ei linnas ega akvatooriumis kannatada ei saanud.

Mõni tund hiljem tulid teated uutest plahvatustest Sevastopolis.

Belgorodi kuberner: Ukraina tulistas linna keskturgu Gradiga

Belgorodi oblasti kuberner süüdistas Ukraina relvajõude Šebekino linna keskturu ala tulistamises Gradi raketisüsteemidest. Ukraina pool pole seda veel kommenteerinud.

The Kyiv Independent: Luhanskis, Berdjanskis ja Mariupolis oli kuulda plahvatusi

The Kyiv Independent vahendas teateid plahvatustest Venemaa poolt okupeeritud Luhanskis, Berdjanskis ja Mariupolis.

Veebileht kirjutas, et 16. juuli hommikul, et plahvatustest teatati sotsiaalmeedia vahendusel. Teateid Berdjanski ja Luhanski kohta, sealhulgas video plahvatusest Luhanskis, postitasid kohalikud elanikud ja venemeelsed propagandakanalid.

Varsti pärast seda postitas eksiilis viibinud Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko, et Mariupoli mereäärses rajoonis oli kuulda valjusid plahvatusi. Ta ütles, et Venemaa õhutõrje on selles piirkonnas äärmiselt aktiivne.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit ja Harkivit

Venemaa pommitas laupäeval kaheksat Sumõ oblastis asuvat asulat, teatas sealne sõjaväeadministratsioon, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa viis viimase 24 tunni sees läbi 16 rünnakut, mis põhjustas 137 plahvatust.

Plahvatusi oli kosta ka Harkovi oblastis, teatas kuberner Igor Terehhov.

Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sinehubov teatas, et Vene väed ründasid ööl vastu pühapäeva Harkivit nelja S-300 raketiga, keegi viga ei saanud.

Tema sõnul tulistati raketid Venemaa Belgorodi oblastist.

Kaks raketti purunes õhus, üks kukkus staadionile ja veel üks teele. Ühel neljakorruselise majal purunesid aknad.

Ukraina relvajõudude sõnul kasutasid venelased rünnakutes Ukraina vastu veel kahte Iraani drooni ja kahte tiibraketti. H-22. Relvajõud hoiatasid, et oht raketi- ja õhurünnakuteks Ukraina pihta püsib suur.

FSB väitel päästeti Simonjan ja Sobtšak mõrvast

Venemaa on esitanud kriminaalsüüdistuse seitsmele inimesele, kes kavatsesid väidetavalt Ukraina poolt toetatud vandenõus tappa RT juhi Margarita Simonjani ja 2018. aastal president Vladimir Putini vastu kandideerinud Ksenia Sobtšaki, teatas riigile kuuluv uudisteagentuur Tass.

Venemaa FSB julgeolekuteenistus pidas kinni määratlemata arvu inimesi, kes viisid läbi luuret Simonjani ja Sobtšaki kodude ja töökohtade läheduses.

FSB teatas, et kinnipeetavad tunnistasid ettevalmistusi rünnakuteks kahe naise vastu Ukraina nimel ja neile lubati kummagi eest tasu 1,5 miljonit rubla.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kommenteeris, et Simonjan ja Sobtšak ei mõjuta midagi ja Ukrainal ei ole neid vaja, vahendas Uniani venekeelne BBC.

"Me ei vaja neid absoluutselt. Need on ilmselged asjad. Nad ei mõjuta absoluutselt midagi," ütles Podoljak

Peaprokurör: Ukrainas tunnistati sõjakuritegudes süüdi üle 50 venelase

Ukraina kohtud on 15. juuli seisuga tunnistanud sõjakuritegudes süüdi 53 Venemaa kodanikku ning praegu kahtlustatakse selles enam kui 300 tuvastatud venelast, ütles riigi peaprokurör Andrii Kostin, vahendas The Kyiv Independent.

ISW: Vene allikad väidavad, et veel üks kindral on vallandatud

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas, et Vene allikad teatasid 15. juulil, et Vene väejuhatus vabastas ametist 106. õhudessantvägede diviisi (VDV) ülema kindralmajor Vladimir Seliverstovi.

Vene allikad väitsid, et Seliverstovi vallandamise põhjus on praegu teadmata, kuid viidati, et Seliverstov tuntud oma sõdurite eest seismise poolest.

ISW pakkus, et tema vallandamiseni võis viia Seliverstovi pöördumine Venemaa väejuhatuse poole, vahendades sõdurite rahulolematust oludega lahingupiirkonnas.

Seliverstovi vallandamine viitab ISW hinnangul sellele, et Venemaa sõjaväe juhtkond on sügavalt mures käsuliini pärast Ukrainas.

Vene allikad väitsid, et 106. VDV diviis on Bakhmuti piirkonnas tegutsenud alates jaanuarist.

Vene väejuhatus vabastas hiljuti ametist üldvägede 58. komandöri kindralmajor Ivan Popovi pärast seda, kui ta üritas väidetavalt armeekindral Valeri Gerassimovist mööda minna ja esitada oma kaebused olukorra kohta Lääne-Zaporižžjas otse Vladimir Putinile.

Suurbritannia kaitseministeerium: Vene võim on jõudmas Wagneriga kokkulepeteni

Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa julgeolekuaparaat sisenes pärast Wagneri grupi 24. juunil toimunud mässu segaduse ja läbirääkimiste perioodi. Viimastel päevadel on hakanud kujunema vahekokkulepe Wagneri tuleviku osas.

12. juulil teatas Venemaa kaitseministeerium, et Wagner andis üle 2000 ühikut sõjatehnikat, sealhulgas tankid. 15. juuli seisuga on Valgevenesse laagrisse saabunud väike kontingent Wagneri võitlejaid.

Samal ajal on brittide sõnul mõned Wagneriga seotud sotsiaalmeedia grupid taastanud oma aktiivsuse, keskendudes grupi tegevuse esiletõstmisele Aafrikas.

"Venemaa ametnike hiljutiste teadaannete põhjal on riik tõenäoliselt valmis nõustuma Wagneri püüdlustega säilitada oma ulatuslik kohalolek Aafrikas," seisis olukorra ülevaates.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 500 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 237 680 (võrdlus eelmise päevaga +500);

- tankid 4107 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 8026 (+7);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 310 (+0);

- suurtükisüsteemid 4481 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 681 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 425 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 3820 (+13);

- tiibraketid 1273 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7036 (+8);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 666 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Reuters, BNS, BBC, The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: