Saare meenutas, et vallavalitsus tegi juba märtsis Metsküla kultuuriühingule ettepaneku arutada Metsküla algkooli pidamist erakoolina. Ja et vallavalitsus oli valmis andma selleks kogukonnale aasta aega lisaaega, et saaks erakooli loomisega edasi minna.

"23. märtsil Metsküla kultuuriühing vastas, et antud hetkel nad ei pea vajalikuks erakooli loomist arutada. Seetõttu ka volikogu otsuses (24. märtsil otsustas volikogu osa valla koole sulgeda ja osade astmeid vähendada - toim) aastaarvu ei muudetud. Praeguses olukorras näeb vallavalitsus, et kogukond koostöös vallaga võiks erakooli loomise võimalust samadel alustel kui märtsis uuesti arutada ja vallavalitsus on valmis selle aja ka kogukonnale andma."

Vallavanem lisas, et see eeldaks ka seda, et leitakse kompromiss, mis puudutab ka käimasolevaid kohtuvaidlusi.

"Vallavalitsuse seisukohalt on Metsküla kooli näol tegemist kooliga, kus enamik kooliõpilasi ei ela piirkonnas. Olemuselt on vallal võimalus toetada erakooli pidamist – anda koolile kinnisvara tasuta ja toetada ka vallavalitsuse eelarvest. Kui nüüd on näha Parvel Pruunsilla 40 000 euro suurune toetus, siis see näitab, et Metsküla erakooli pidamiseks on kogukonnal võimalik ka erakapitali kaasata. See annetus tuleks kanda valla arvelt erakooli pidajale. Ehk me oleme valmis arutama Metsküla erakooli loomist, kui kooli kogukonna poolt selline algatus tuleb," sõnas Saare.

Helme: ratsionaalsed argumendid on ära langenud

Vallavanema ettepanek tõi kaasa erinevaid hinnanguid. Eriti teravalt reageeris volikogu opositsiooni kuuluv Meelis Malk (EKRE). Samuti EKRE saadikuna volikogusse kuuluv Eeva Helme ütles, et Parvel Pruunsilla 40 000 euro suurune annetus tuleks vastu võtta ja suunata see Metsküla kooli tegevuse jätkamiseks munitsipaalkoolina veel aastaks.

"Selle aasta vältel saab selgeks, milline saab olema riigi poolt välja töötatud meede maakoolide toetamiseks. Kuid selle annetuse näol on meil vahendid aastaseks õppetöö jätkamiseks olemas," sõnas Helme.

Ta ei nõustunud vallavolikogu esimehe Armand Reinmaa poolt volinikele saadetud kirjas välja tooduga, et Pruunsilla annetuse vastuvõtmine võib tähendada korruptsiooni.

"Kust lähtub korruptsioonioht? 40 000 eurot ei tulnud ühegi ametisiku arvele ega ka mitte koolile, vaid vallale. Koolile on ulatatud abikäsi. Siin on vallavanem öelnud, et on vestelnud Parvel Pruunsillaga. Kas sellest vestlusest tuli siis signaal, et ettevõtja on edaspidi huvitatud mingitest mõjupositsioonidest või soodustustest vallas? Nt abivallavanema kohast või soovib ta oma abikaasat Metsküla kooli õppealajuhatajaks sokutada?" küsis Helme retooriliselt.

Eeva Helme resümeeris oma sõnavõtu, et Metsküla kooli sulgemiseks ei ole ühtegi ratsionaalset argumenti alles jäänud.

Vallavanem: Pruunsilla annetus oli ühekordne

Vallavanem Saare vastas, et vestles tõesti Pruunsillaga, sest ta tahtis teada, kas annetus on järjepidev toetus koolile või ühekordne.

"Parvel Pruunsild vastas, et temal teadmised Lääneranna haridusvõrgu toimimisest puuduvad ja see oli spontaanne otsus toetada ühte konkreetset kooli ühel aastal. Vallavalitsuse seisukoht aga on, et me ei saa kooli pidada ühe aasta toetuse perspektiivis, sest oleme aasta pärast olukorras, kus täna oleme. Seega ei saa me toetada praegu vallavolinik Raul Oberschneideri eelnõu, sest selguse asemel tekitaks see selgusetust," sõnas Saare.

Oberschneider esitas eelnõu, mis puudutas Metsküla kooli kohta märtsis tehtud vallavolikogu otsuse tühistamist. Istungi käigus muudeti eelnõu selliselt, et Metsküla kooli sulgemine lükataks edasi üheks aastaks. Algses eelnõus oli ettepanek kooli sulgemine üldse tühistada.

Volikogu otsustas häältega kuus poolt ja 10 vastu eelnõu mitte toetada.

Samuti ütles vallavanem, et riigi poolt plaanitav maakoolide toetus pole raha eraldamine, vaid taotlemine.

"Kas mingi kool raha saab, sõltub iga-aastasest ministeeriumi otsusest. Mis kaalutlusel ta seda teeb, seda me täna ei tea. Seetõttu ei saa vallavalitsus toetuda meetmele, mis on alles koostamisel. Seda enam, et vabariigi valitsus on kommunikeerinud, et toetusmeetme vastuvõtmine käib koos riigieelarvega ehk lähiajal selgust selle meetme osas loota kahjuks pole," sõnas Saare.

Madis Kallas: olen optimistlik, et vald muudab otsust

Regionaalminister Madis Kallas ütles Lääneranna volikogu istungi otsust mitte anda Metsküla koolile aasta võrra tegutsemiseks pikendust kommenteerides, et on siiski optimistlik, et kool sügisel uksi sulgema ei pea.

"Kurb olukord on tekkinud, et riik on kohe-kohe valmis saamas meedet, et tuleme väikestele maakoolidele appi, aga omavalitsused on pidanud oma otsused varem ära tegema. Ma olen siiski optimistlik, et leiame lahenduse ka Lääneranna valla osas."

Ta tunnistas, et riik ei saa omavalitsusele öelda, et see peab kooli edasi pidama, sest omavalitsused on oma otsustes autonoomsed.

"Ja ma ei süüdista ka Lääneranna vallavalitsust, sest paljudel valdadel pole vahendeid, et väikeseid koole ülal pidada. Seal on rohkem lapsi vaja kui 25 või 30. Aga valitsuse poolt tuleb lahendus täiendava rahastuse näol. Olen rääkinud Lääneranna vallajuhtidega ja nad tunnistavad, et küsimus on ikkagi rahas. Neil ei ole mingit kinnisideed lihtsalt koole sulgeda," sõnas Madis Kallas.

Ta ütles, et ministeerium tahab augusti teiseks nädalaks meetme teema lukku panna ja siis saab öelda, et tullakse omavalitsustele appi.

"Ja ehk saab (Lääneranna) vald siis oma otsuse ümber vaadata," ütles Kallas.

Lääneranna vallavolikogu otsustas 24. märtsil, et sügisel suletakse Metsküla ja Lõpe kool, Virtsu kool muudetakse põhikoolist neljaklassiliseks ning Varbla ja Koonga kool muutuvad 2024. aasta sügisest kuueklassiliseks.

Metsküla kool valiti tänavu aasta kooliks.