Metsküla algkooli sulgemiskatsega on meedias nii palju paksu tolmu üles kerkinud, et pea võimatu on sellest selgelt läbi näha. On rõõmustav, et arutelu on tekkinud, kuid samal ajal ka kurb, et infomüras on kohati olulised sõnumid kaduma läinud ja teema kohta võtavad üha enam sõna ka asjaoludega vähe kursis olevad arvamusliidrid.

Paljudes arvamusavaldustes leitakse, et Metsküla kooli pidamine ei oleks "Exceli-maailmas ratsionaalne". Vaatame järgnevalt aga olukorrale otsa just nimelt kalke rahatabeleid vaagides.

Valla sissetulek kannatab sulgemiskatsest

Nii praegune kui ka eelmine haridusminister on toonud esile, et väikeste algkoolide pidamine on suhteliselt odav, kuna nooremates klassides aineõpetajate järele veel vajadust pole ning õpetajate koormus laste kohta on optimeeritav läbi liitklasside.

Konkreetselt Metsküla algkooli puhul on rahalised kulud õpilase kohta võrreldavad kordades suuremate Tallinna koolidega. Eelmise aasta näitel: Metsküla algkooli eelarve oli umbes 140 000 eurot ning õpilaste arv 21 – seega on kulu õpilase kohta umbes 6600 eurot aastas. Võrdluseks toodud Tallinna koolides on see suurusjärk 5000.

Sarnane proportsioon on Metskülas olnud valdav ka eelnevatel aastatel ning kuna tulevikus on näha õpilaste arvu kasvu, võib pigem oodata selle suhtarvu muutust paremaks. Ometi on kuskilt tekkinud ja ringlema läinud arusaamatu väide justkui kuluks "Metsküla-laadsetes koolides" õpilase kohta tervelt neli korda rohkem kui pealinnas.

Ilmselt leidub neidki väikekoole, kus kulud õpilase kohta on suured, kuid sel juhul peituvad põhjused mujal, näiteks ebaefektiivses majandamises või nõukogude ajast pärandiks saadud suures hoones.

Ka valla sissetulek kannatab sulgemiskatsest selgelt. Praeguseks on vallavalitsuse tekitatud olukorra tõttu lahkunud piirkonnast vähemalt kolm peret, kelle sissetulekust oleks valda laekunud pea 18 000 eurot maksutulu aastas.

Arvestades, et õpetajate palgaraha tuleb otse riigilt ning tugispetsialistide kulu käib kaasas lapse, mitte kooliga, on kaotatud juba ligi pool valla enda vahenditest koolile kuluvast rahast. Kui arvestame juurde ülejäänud pered, siis võime üsna kindlalt väita, et Metsküla kooli tõttu piirkonnas elavate inimeste valda toodud maksutulu katab kooli pidamise kulud ja jääb ülegi. On ilmselgelt küsitav, kas ka ülejäänud lapsevanemad ning nende maksutulu Lääneranna valda püsima jäävad, kui kool suletakse.

Statistikaameti suutlikkuse indeksi järgi on Metsküla algkooli ümbritsev Matsalu kant kujunenud üheks Lääneranna valla elujõulisemaks piirkonnaks. Näitajasse on arvestatud rahvastikumuutused, kõrgharitute osakaal, ettevõtete arv elanike kohta, keskmine brutopalk, töötuse määr jne, ühesõnaga näidikud selle kohta, kui elujõuline üks kant on. Tinglikult võib selle üle kanda ka kogukonna võimekuseks panustada valla eelarvesse.

Võib pidada üsna tõenäoliseks, et piirkonna kujunemisel elujõuliseks on olnud suur roll kanda just Metsküla algkoolil ning kooli lõhkumisega laguneb üks valla eelarvesse tublisti panustavaid kogukondi.

On arusaadav, et nii mõneski omavalitsuses on eelarvetasakaalu säilitamiseks haridusreformi tegemine vajalik, ometi ei ole Lääneranna vallas nii drastilised käärid õigustatud. Juba enne märtsikuist koolireformi oli Lääneranna vald üks hõredama koolivõrguga omavalitsusi Eestis: ühe kooli kohta oli vallas 195 ruutkilomeetrit valitsetavat pinda. Eesti 79 omavalitsusest oli Läänerannast hõredam koolivõrk vaid kümnes üksuses.

Kui lisaks kõrvale panna hariduse kättesaadavust ja valikuvõimaluste rohkust illustreeriv Eesti koolivõrgu kuumkaart, on selgelt näha, et vallavalitsuse väited valda koormavast haridusvõrgust on julgelt liialdatud. Sama väidet toetab ka kohalike omavalitsuste eelarvete võrdlus, millest selgub, et Lääneranna vald paistab teiste omavalitsuste seas silma suhteliselt väikese panusega haridusse.

Viimase viie aasta keskmisena on vald kulutanud oma eelarvest haridusele 43 protsenti. Sama perioodi arvestuses on Eestis keskmiselt kulunud omavalitsustel haridusele lausa 47,2 protsenti eelarvest ning on vaid 12 omavalitsust, kus hariduskulude osakaal on olnud madalam kui Lääneranna vallas.

Haridusminister Kristina Kallas korduvalt kinnitanud, et kuueklassilised maakoolid on oluline osa Eesti koolivõrgust ja nende pidamiseks hakatakse omavalitsustele finantstoetust maksma. Augustis kiidetigi valitsuskabinetis heaks väikekoolide toetusmeede, millega alustab riik omavalitsuste rahalist toetamist juba sellel õppeaastal. Et öelda selgelt välja: kuueklassilisi väikekoole sulgedes ja nudides ütleb Lääneranna vallavalitsus ära suuremast osast lisarahastusest, mis toetusmeetmest võiks valla eelarvesse laekuda.

Vallavalitsuse ultimaatumitele vastu tulles on Metsküla algkooli ümbritsev kogukond olnud valmis asutama erakooli, juriidiliselt poleks see aga sellel õppeaastal enam võimalik olnud. Kogukonna palve oli sulgemisotsust aasta või paari võrra edasi lükata, et erakool saaks asutatud korrektselt ja läbimõeldult.

Ühe õppeaasta kulusid oleks aidanud katta riigi toetusmeede ning suure üllatusena Parvel Pruunsilla pakutud eraannetus. Omalt poolt pakkusid lapsevanemad vallavalitsusele kohtuhagi tagasi võtmist ja lahendusi valla kohtukulude jagamiseks.

Vähem kui 12 tundi enne 1. septembrit otsustas Lääneranna vallavolikogu aga pakutud kompromissist keelduda, olgugi, et vallal ei oleks kooli ülal pidamiseks selle aja jooksul kulunud sisuliselt midagi. Eraannetusena laekunud 40 000 eurot kandis vallavalitsus tagasi aga juba augusti alguses.

Hoolimata sellest, millisest nurgast Metsküla algkooli puudutavat arvutustabelit vaadata, on vastus üks: Lääneranna valla eelarve kaotab kooli sulgemisest raha.

Muidugi ei peaks tegelikkuses vaid eelarvenumbreid kalkuleerima. Räägime siinkohal ju väga heast haridusest ja muljetavaldavate õpitulemustega koolist, kus lapsed õpivad rõõmuga, mis kannab jätkuvalt "Aasta kooli" tiitlit ning panustab kriitiliselt meie piirkonna maaelu arengusse. Suures pildis räägime aga Eesti riigi, keele ja kultuuri väärtustamisest ning püsimajäämisest.

Külakoolide sulgemine ei ole kitsalt hariduse küsimus

Ääremaal täidab külakool palju laiemat ja olulisemat rolli kui ainult hariduse pakkumine, olles kulunud, kuid tabavat väljendit kasutades kogukonna südameks. Samuti on kogukonnakesksed väikekoolid üheks vähestest mõjutusvahenditest, mille abil noori peresid maale jääma või tulema meelitada.

Elades Metskülas ja kogedes ise elu maal saan kinnitada, et külakoolide sulgemine ei ole kitsalt hariduse, vaid laiemalt maaelu püsimajäämise küsimus. Kuigi riigikogu kultuurikomisjon on lubanud teema sügisel tõstatada riiklikult tähtsa küsimusena riigikogu täiskogus, on see paraku Metsküla algkooli jaoks üsna hilja.

Muide, lähimad koolid Metsküla algkoolile asuvad 19 kilomeetri kaugusel ning arvestades, et lapsed elavad koolist kaugemalgi, kujuneks nii mõnegi lapse koolitee pikemaks kui tund. Õnnetul kombel on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgselt täiesti vastuvõetav, et kuni viiendikul kooli lastest on koolitee üle tunni aja pikk, isegi kui tegu on seitsmeaastaste lastega.

On avaldatud arvamust, et ei ole mõistlik pidada üleval nii väikseid koole, kui 10-15 kilomeetri raadiuses on mõni teine kool, kus on võimalik haridust efektiivsemalt anda. Kui paljud Eesti lapsevanematest oleksid aga nõus oma algkooliealist last haridusvõrgu efektiivsuse nimel päevas sel moel solgutama?