Uurimislaev Viking Reach jõudis neljapäeva öösel parvlaev Estonia vraki juurde ja meeskond alustas uurimistööga.

"Esmalt toimus suure allveerobotiga proovisukeldumine. Pärast seda seadistati allveerobot esimeseks tööks, milleks on aluskorra kivimi paljandist proovi võtmine. Järgmiseks tööks on vraki plaadistuselt kattumisproovi võtmine," selgitas Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) projekti juhtivekspert Tauri Roosipuu.

Neljapäeval õnnestuski meeskonnal saada proovi merepõhja kivimist, millele laev uppumisel kukkus. Kivimit uuritakse laboris. Meeskonna hinnangul on suure tõenäosusega tegemist graniidiga.

Töödega on plaanis jätkata ilma katkestusteta, see tehakse ära vahetustega.

Kolm aastat tagasi tõi Norra filmitegijate ekspeditsioon Estonia vraki juurde ilmsiks, et selle paremas pardas on auk.

"Ja kahtlemata tekkisid küsimused, miks auk sinna on tekkinud. Loomulikult on kaks peamist võimalust. Esimene on see, et kui laev kukkus mere põhja, siis tekkis auk. Aga loomulikult kõik versioonid tuleb üle kontrollida. See paneb kindlasti meile suure kohustuse teha oma tööd hästi, läbipaistvalt ja viia läbi uurimised, et me saaksime ikkagi teada lõpliku tõe, miks Estonia hukkus," rääkis OJK juht Märt Ots.

Vaatlejatena on meretöödel kaasas kaks parvlaev Estonia hukust pääsenute esindajat – Ants Madar Eestist ning Urban Lambertson Rootsist.

"Eile õhtul, kui me jõudsime, siis oli austusavaldus hukkunutele. Signaal menutaas mulle seda signaali, kui Estonia oli täiesti külili ja kaptenisillast anti viimane signaal. See oli nagu lahkumine," meenutas Madar.

Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Hukkus 852 inimest ning pääses vaid 137.