"Operatsioon läks hästi, täna täpselt kell kolm Eesti aja järgi õnnestus välja tõsta parvlaeva Estonia ramp. Ja sellega me võime öelda, et meretööd on tõesti õnnestunud, lausa 120 protsenti! Suutsime teha rohkem kui planeerisime. Ramp on väga tähtis, et me saaksime edukalt Estonia uurimised läbi viia," ütles Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Märt Ots varahommikul ERR-ile.  

"Eile terve päev kestsid süvendamistööd, eemaldasime rambi eest pinnast. Enne südaööd saime alustada ettevalmistusi rambi kinnitamiseks. Kõik kinnitustööd läksid ladusalt ja mõni tund pärast südaööd jõudiski ramp uurimislaeva pardale," selgitas Ohutusjuurdluse Keskuse projekti juhtivekspert Tauri Roosipuu öösel ERR-ile.

Ramp tuuakse uurimislaevaga Viking Reach Eestisse, Paldiski Lõunasadamasse.

"Rampi praegu kinnitatakse, et jõuda ohutult Paldiski lõunasadamasse. Sealt toimub maanteetransport – viime ta laoruumi hoiule, kus siis toimuvad edasised uuringud," ütles Roosipuu. "Esmalt dokumenteerime rambi sellisel kujul ta nagu ta on ja siis tõenäoliselt võtame terase proove purunemispindadelt."

Rambi ülestõstmisega lõppesid ka parvlaeva Estonia vraki juures toimunud tööd, teatas rahvusvaheline uurimismeeskond.

"Loomulikult, see on emotsionaalselt väga raske hetk, sest tegemist on ikkagi väga suure katastroofiga, väga raske momendiga paljudele inimestele, aga ma loodan, et meie uurimine annab vastuse ja lõpuks saabub ka rahu selles asjas," ütles Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Ots.

Rampi ei plaanita Meremuuseumis eksponeerida

Kui uuringud on lõpetatud, siis pole plaanis Meremuuseumis rampi eksponeerida, ütles Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ERR-ile.

Seda, kas ramp võiks tulevikus muuseumis koha leida, ei osanud Dresen samuti öelda.

Uurimislaev jõudis Paldiskisse teisipäeva pärastlõunal

Uurimislaev Viking Reach alustas teisipäeva, 25. juuli varahommikul enne kella viit teekonda parvlaeva Estonia vraki asupaigast Paldiski poole ning jõudis Paldiski Lõunasadamasse teisipäeval kella 13 ja 14 vahel.

Uurimislaeva saabumisel alustatakse sadamas vöörirambi maha tõstmist.

Uurimislaev Viking Reach jõudis neljapäeva öösel parvlaev Estonia vraki juurde ning meeskond on sellest hetkest alates ööpäev läbi laevahuku põhjuste selgitamiseks vajalikke töid teinud.

Merel töötasid parvlaev Estonia vraki asupaigas Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) ja Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet (SHK) koostöös Soome ametiasutustega. Meretööde lepinguline partner on Norra ettevõte Reach Subsea AS, uuringud tehti Norra lipu all sõitva uurimislaevaga Viking Reach. Uuringutel osalesid Eesti ja Rootsi ohutusjuurdluse asutuste esindajad. Vaatlejatena olid kaasas kaks parvlaeva Estonia hukust pääsenute esindajat – Ants Madar Eestist ning Urban Lambertson Rootsist.  

Nädal aega kestnud meretööde käigus võeti parvlaev Estonia vraki parema parda vigastuse juurest merepõhja aluskorrakivimi proov ning laevakere plaadistuse kattumisproovid. Vraki juurest tõsteti üles kahe vasaku parda plaadistuse väljalõiked, mille 1994. aastal lõikasid tuukrid välja vraki sisemuse uurimiseks. Samuti õnnestus lõigata allveerobotiga teraseproov parema parda vigastusest ning tuua üles kajutiakna klaasi ja tihendi osad. Allveerobotiga filmiti parvlaeva Estonia autotekki, sealhulgas visiiri ja rambi juhtkappi, mis asub autoteki sissepääsu kõrval. Laeva parema parda vigastust filmiti allveerobotiga nii laeva väljastpoolt kui ka seestpoolt autoteki kaudu.  

Parvlaeva Estonia vöörirampi hoiustatakse esialgu Raasiku vallas kinnisel valvataval eraettevõtte territooriumil paiknevas laohoones. Tulevikus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kavas leida rambile sobiv alaline asukoht.

Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) algatas 2. oktoobril 2020 esialgse hindamise sama aasta septembris Monster Media Group Limited poolt avaldatud videomaterjali põhjal, millel on näha auku parvlaeva Estonia vraki paremas pardas. OJK palus abi oma kolleegidelt Rootsis (SHK) ja Soomes (SIAF), et teha esialgne hindamine.

2021. aastal toimunud uuringute käigus selgus, et vööriramp ei kinnitu enam laevakere külge, seega osutus võimalikuks rambi merepõhjast üles toomine.

10 OLULIST FAKTI ESTONIA KOHTA

Suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel

- Parvlaev Estonia ehitati 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal.

- Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King.

- Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinna–Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.

- Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson ja Avo Piht.

- Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. 989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.

- Sügavus on laevahuku paigas 70–80 meetrit.

- Laeva vöörivisiir leiti vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool. Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse.

- 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.

- Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.

- 28. septembril 2020 avaldatud Estonia hukku käsitleva dokumentaalfilmi kohaselt avastati laeva parempoolses pardas 4 m kõrge ja kuni 1,2 m lai auk, mis seni oli osaliselt merepõhjas varjul olnud. Tallinna Tehnikaülikooli teadlane ja laevade kokkupõrkeid üle 15 aasta uurinud Kristjan Tabri leidis, et auk tekkis, kui laev merepõhja vajus, sest arvestades laeva massi piisab sellise augu tekitamiseks ebatasasest merepõhjast.