Konjunktuuriinstituudi andmed näitavad, et suhkrukilo hind, mis on aasta vältel aina kasvanud, viimase kuuga enam ei tõusnud, kuid võrreldes eelmise aasta juuliga maksis suhkrukilo siiski 71 protsenti rohkem.

Nisujahu hind kasvas aastaga üle 13 protsendi, aga on juba mitu kuud järjest veidi odavnenud: juunis maksis jahukilo 1,37 eurot ja möödunud kuul 1,30 eurot.

Samalaadsed muudatused iseloomustavad ka leiva ja saia hinnamuudatusi: aastaga on kumbki märgatavalt kallinenud, leib 27 ja sai 35 protsenti, kuid võrreldes juuniga odavnesid mõlemad 10 sendi võrra.

Kaerahelveste hind, mis oli aastatagusega võrreldes 15 protsenti suurem, tõusis ka viimase kuuga veel kolme sendi võrra.

Ükski lihatoode pole aastaga taskukohasemaks muutunud: ainsana vähenes suitsukarbonaadi hind ja seegi vaid viie sendi võrra.

Kõige rohkem ehk ligi veerandi võrra on aastaga kallinenud kodune hakkliha ja viiendiku võrra ka viinerikilo. Kui viinerite hinnale lisandus ka juulikuuga 16 senti, siis hakkliha odavnes sel perioodil 20 sendi võrra.

Aastaga on 15 protsenti lisandunud searibi ja kohaliku broileri hinnale ning 16 protsenti rohkem tuleb maksta keeduvorstikilo eest. Viimane kallines mõne sendi võrra ka juulis.

Kõige vähem on aastane hinnatõus puudutanud seakarbonaadi ja kondita sealiha, mis on kallinenud alla viie portsendi, viimase kuuga aga vähenes nende hind õige pisut.

Suuremad hinnakõikumised tulevad esile kala hinnas, mis kipubki muudest toidukaupadest sagedamini üles-alla hüppama ning drastilised erinevused on ka poodides ja turgudel müüdava kala puhul.

Nimelt on poodides aastaga 13 protsenti odavnenud räimerümp, 10 protsenti jahutatud forell ja 14 protsenti forellifilee. Ka lõhefilee maksab neli protsenti vähem kui aasta tagasi. Samal ajal on räimerümp turulettidel lausa 56 protsenti aastatagusest kallim ning 12 protsenti on kasvanud ka forelli hind.

Ühte jalga astub poes ja turul jahutatud lõhefilee hind, mis on mõlemas vähenenud.

Juulikuu jooksul kala hind nii poodides kui turgudel pigem kahanes, näiteks jahutatud forellifilee oli 16 protsenti ja forell 13 protsenti juunikuisest soodsam ning jahutatud ahvena sai kätte 12 protsenti odavamalt. Turgudel langes kuuga enim, 16 protsendi võrra ahvenafilee hind, 12 protsenti allapoole tuli ka lõhefilee hind.

Piimatoodete hinnad olid aastatagusest kõrgemad igas tootegrupis. Kõige enam, ligi 29 protsenti tõusis kilepiima hind, millest ei jäänud palju maha 27 protsenti kerkinud hapukoorekilo. Ka kohvikoor kallines 23 protsenti.

Möödunud aasta juunist 17 protsenti rohkem tuleb maksta kodujuustu eest ja keefiriliiter maksab 16 protsenti enam. Aasta jooksul uljaid hinnahüppeid teinud võikilo hind kerkis samuti, kuid võrreldes teiste piimatoodetega vähem ehk seitsme protsendi võrra. Juustukilo kallines ligi kaheksa protsenti.

Kui aga võrrelda piimatoodete juuli hindu juunikuistega, siis enamik neist olid languses, ehkki langus oli väike.

Hapukoor odavnes 16 sendi võrra, keefir nelja sendi võrra ja piimaliitri eest tuli maksta kaks senti vähem kui juunis. Või hind langes ühe kuuga 13,07 euro juurest 12,81 euroni.

Munade tootegrupis kallinesid aastavõrdluses kõige enam ehk ligi veerandi võrra M-suuruses importmunad, mille kümnene pakk maksis juulis 2,17 eurot, kuid eelmise aasta samal kuul 1,75 eurot. Võrreldes juuniga niisuguste munade hind siiski langes nelja sendi võrra.

Kohalikud munad kallinesid 10 protsenti ja ka viimase kuuga lisandus munakarbi hinnale veel 12 senti.

Köögiviljade puhul torkab enim silma mugulsibula 176-protsendine hinnakasv ning juuliski lisandus sibulakilole 15 senti. Aasta eest sai sibula poest kätte 66 sendiga, nüüd aga 1,81 euroga kilo eest.

Muljet avaldav on olnud ka lahtise porgandi hinnatõus – aastaga 160 protsenti ehk kui 2022. aasta juulis sai porgandit osta 53 sendiga kilo eest, siis nüüd tuli selle eest maksta 1,39 eurot.

Pakitud porgandi hind kasvas samal ajal 33 protsendi võrra ja kokku teeb see lahtise ja pakitud porgandi hinnatõusuks 64 protsenti. Porgandi hind kerkis ka viimase kuuga kuue sendi võrra.

Kallinesid ka kartul ja kapsas, neist esimene aastaga 13 protsenti ja eelmise kuuga 15 protsenti, kapsas aga aastaga lausa 72 protsenti ja viimasel kuul veel 15 protsenti.

Kartuli hinnakasv sõltus tugevalt pakkimisviisist: pakitud kartuli hind kasvas vaid ühe sendi võrra kilolt, aga lahtise kartuli oma aastaga 34 ja kuuga lausa 43 protsenti ehk kerkis 65 sendilt juunis 93 sendini juulis.

Veidi odavamaks on muutunud kohalik tomat, mille kilohind oli mullu juulis 5,4 ja tänavu 5,04 eurot. Importtomati hind on aga kasvanud 76 protsendi võrra ehk mullu juulis maksis selle kilo 2,21 eurot ja tänavu 3,89 eurot. Kuuvõrdluses langes aga nii kodu- kui välismaise tomati hind vastavalt 75 sendi ja 10 sendi võrra.

Märgatavam on kurgi hinnalangus: pikk importkurk maksis 21 protsenti vähem kui aasta eest ja paar senti langes selle kilohind ka viimase kuuga, kohalik kurk on aga kuuvõrdluses 24 ja aastavõrdluses kuus protsenti odavnenud.

Importõunte hind langes viimase kuuga kolm protsenti, aga aastatagusega võrreldes on see siiski 19 protsenti tõusnud.