Unga rääkis ETV saates "Ringvaade suvel", et Nigeri suund andis enne riigipööret lootust, et riik liigub demokraatlikuma korra poole. Samas oli eelmisel nädalal toimunud riigipööre Nigeris arvult neljas.

Riigipöörde järel on Nigeris näha meeleavaldajaid, kes lehvitavad Venemaa lippe. Unga märkis, et kogu taust sellele ei ole teada, kuid mingeid järeldusi võib teha varem piirkonnas juhtunust.

"Kui me vaatame Nigeri naaberriike, näiteks Malit, kus toimus samasugune riigipööre, või kui me vaatame Kesk-Aafrika Vabariiki, siis mõlemas on väga tugev Wagneri grupi jälg ja ega need lipud ei tule tänavale ka lihtsalt niisama. Nii et me võime kõrvu vaadata, kuigi me seda jänest veel ehk ei näe," rääkis diplomaat.

Tema hinnangul võib varsti Nigeris ka wagnerlasi näha. "Ennustamine selles olukorras on patuga pooleks, aga mina isiklikult arvan, et aja jooksul võib see nii juhtuda," sõnas ta.

"Kui vaatame Wagneri tegutsemist Aafrikas, siis see pole kunagi olnud puhtalt sõjaline. Seal taga on ka väga tugev majanduslik element ehk Wagner on osalenud ka tehingutes, mis neile otsest kasu on toonud, puudutab see siis kulla kaevandamist või nafta pumpamist. Teatavasti on Nigeris oma maavarad ja ma usun, et mingi huvi Wagneri inimestel selle vastu on olemas," selgitas Unga.

"Samas tuleb möönda ka seda, et Wagneri varasemad tegevused on teinud piirkonna riike ettevaatlikumaks. Aga jällegi, me ei tea kõiki motiive riigipöörajate peades ja mõtetes. Nii et mina usun, et midagi seal võib tekkida," lisas ta.

Niger on tuntud uraani poolest ja Unga sõnul tuleb 20 protsenti Euroopa uraanivarudest väidetavalt just sealt. Samas ei ole praeguseks tema sõnul katkestusi selles ahelas toimunud.

Nigeris toimuv mõjutab Unga sõnul ka Eestit, sest kahe riigi vahel on olnud erinevat sorti koostööd. Näiteks on Niger olnud huvitatud Eesti digikogemusest.

Seda, kas plaan saata viis Eesti kaitseväelast Nigerisse, täidetakse, on Unga sõnul praegu raske öelda. "Kui olukord läheb soodsaks, siis saavad meie kaitseväelased sinna kohale minna," märkis ta.