Postimees kirjutas reedel, et valitsus on president Alar Karisega tülli läinud: mais pöördus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja küsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele järgnesid vestlused ja telefonikõned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuvõetud seaduseelnõude väljakuulutamist.

Seda tüüpi kõnesid pidas üks kantselei tippametnik ning need jõudsid rahandusminister Mart Võrklaevani ja lõpuks ka valitsusse, mida kinnitas väljaandele üks minister.

"Absoluutselt pretsedenditu ja skandaalne," ütles üks ministritest, kelleni see info jõudis.

Kokkuvõttes tekkis Postimehe teatel foon, et näe, meil on mure (tahame saada valitsuse reservist lisaraha) ja teil ehk valitsusel on mure (tahate, et seaduseelnõud libedasti välja kuulutatakse), lahendame need mured üheskoos.

Peaminister Kaja Kallase sõnul temaga keegi neid vestlusi ei pidanud, kuid ta oli neist juttudest teadlik.

Presidendi sisenõunik Toomas Sildam lükkas tagasi väite, justkui presidendi kantselei oleks teinud sobimatu ettepaneku. "Kurb ausalt öeldes, kui keegi annab sellise tõlke, kus ei olnud seda n-ö sulle-mulle tehingut sees," ütles ta Delfile.

"Väga kurb, kui keegi annab vestlusele selliseid tõlgendusi, aga ma olen täiesti kindel, et need tõlgendused ei ole pahatahtlikud, vaid inimene on eksiarvamusel," rääkis Sildam.

Sildami sõnul ei hakatud presidendi kantselei rahataotlust vastuvõetavate seaduseelnõudega kokku siduma, vaid ühelt poolt uuriti, kas selleks aastaks on võimalik täiendavalt raha juurde saada ning samal ajal olid riigikogus väga pingelised ajad, mille kohta samuti uuriti, sest vestlus kahe institutsiooni vahel on tavapärane. "Neid ühendab vaid ajaline mõõde," ütles ta.

"President lähtub seaduste väljakuulutamisest või tagasilükkamisest ainult põhiseadustest ja arusaadavalt ta ei lähtu sellest, milline on presidendi kantselei eelarve," lausus Sildam.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu kirjutas sotsiaalmeedias, et valitsuse esindajate väited olid väga tõsised.

"Sisuliselt öeldi, et presidendi esindaja pressis kevadiste parlamendist läbisurutud seaduste väljakuulutamise eest presidendi eelarvesse täiendavat raha välja. See väljapressimine lükati siis väidetavalt tagasi ning raha ei eraldatud," märkis ta.

"Peaminister kinnitab, et ta oli sellest teadlik, rahandusministri enesega kõneleti ja allikaks on veel üks vähemasti anonüümne minister. Nii tõsised süüdistused vajavad ühemõtteliselt selgust, kui oleme tõsiseltvõetav riik," lisas Reinsalu.

Tema sõnul tuleb leida vastused küsimustele, kas kirjeldatu leidis aset, miks sellest vaikiti, miks paisati see meediasse päev pärast presidendi kriitikat automaksu teemal, kas tegelikult väljapressimist ei toimunud ja need süüdistused on õhku visatud muudel motiividel ja millistel ning kes on riigis anonüümsed võimukandjad, kellele viidatakse.

Reinsalu ütles, et kindlasti on eraldi küsimus presidendi võimalustest oma ülesandeid täita, kui juba visiidid ära jäävad. Valitsus loob selle ümber konteksti, et raha ei kasutata säästlikult, kuid kas see on tõene väide või mingit muud eesmärki teeniv kavatsus?

"Vaja on kogu selles juhtumis viia läbi parlamentaarne järelevalve. See on küsimus õigusriigi toimimisest," sõnas erakonnajuht.