Läänemetsa sõnul kuulis ta sellisest väidetavast kauplemisest esimest korda ning Reformierakonna ministrite poolt artiklis esitatud väited on üllatavad.

"Ei olnud teadlik. Ei olnud kuulnud ühtegi korda ja see panebki mind imestama, kuidas peaminister (Kaja Kallas) teadis ja ei ole koalitsioonipartnerit valgustanud. Ma üldse kahtlen, et see sedamoodi on olnud. Kui päriselt midagi sellist oleks, siis see teema tuleks päris kiiresti koalitsioonis ja riigikogus ja valitsuses arutamiseks. See oleks midagi ennekuulmatut," lausus Läänemets.

Postimees kirjutas reedel, et valitsus on president Alar Karisega tülli läinud: mais pöördus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja küsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele järgnesid vestlused ja telefonikõned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuvõetud seaduseelnõude väljakuulutamist.

Peaminister Kaja Kallase sõnul temaga keegi neid vestlusi ei pidanud, kuid ta oli neist juttudest teadlik. Üks minister kinnitas Postimehele, et need jutud jõudsid lõpuks ka valitsusse. Postimehe artikli pealkiri oligi "Valitsuse ränk tüli president Alar Karisega".

Läänemetsa sõnul ei vasta pealkirjas esitatud väide kindlasti tõele.

"Mina võin öelda, et valitsuses kordagi seda pole arutatud. Mina pole kuulnud, et ka Eesti 200 teaks. Ma arvan, et need pealkirjad on valed. Valitsusel ega sotsiaaldemokraatidel pole kindlasti mingit probleemi Kadrioru tööga," lausus ta.

"Pigem on siin teatavad reaktsioonid sellele, et president on julgenud teha oma tööd ja olla natuke kriitiline ja mõni meie koalitsioonipartner on natuke valusamalt reageerinud. Mul on raske uskuda, et midagi sellist oleks toimunud – selleks peab olema õiguslik argument, et president saab midagi välja kuulutamata jätta. Seda ei ole võimalik niismaa välja mõelda, see kõik käib seaduste järgi," lisas Läänemets.

Karis on viimasel ajal näiteks võtnud kriitiliselt sõna plaanitava automaksu kohta.

Läänemetsa sõnul pole ta peaministriga rääkida sel teemal veel saanud, sest Kallas on puhkusel.

"Ma loodan, et kui tagasi tuleb, siis Reformierakond valgustab, millest nad teadlikud olid ja millele nad tuginevad. Võib-olla peab kontrollima infot, mida edastati, see võis vabalt olla ka ühe inimese oletus või tunnetus. Inimesed võivad eksida," lausus Läänemets.

Läänemetsa hinnangul peaksid Reformierakonna ministrid nii koalitsiooni sees kui avalikult selgitama, miks on sellised väited Postimehe ajakirjanikule esitatud.

"Me ei räägi president Karisest, vaid presidendi institutsioonist ja see on väga julge süüdistus presidendi institutsiooni vastu. Meil on erakonnad Eestis, kes püüavad seda õõnestada, ja see teenib vaid nende erakondade huve, et umbusku riigi institutsioonide vastu tekitada. Ma loodan, et me saame selle kuidagi korda," lausus Läänemets.

Presidendi kantselei rahamured teada, kuid seost pole

Läänemetsa sõnul vastab tõele, et presidendi kantselei töötajatega suheldi kevadel eelnõude arutelude ajal tihedalt, et teada saada, kuidas nende väljakuulutamisega on. Seost mingisuguse kauplemisega mina sulle-sina mulle aga kindlasti ei olnud, märkis ta.

"Et presidendi kantseleil rahamured on, teadsime juba eelmise riigieelarve tegemise juures, kus me proovisime seda suurendada. Seda teemat on ka räägitud, kas üht või teist presidendi vastuvõttu on üldse võimalik teha, sest raha lihtsalt ei jätku, Aga et need kaks küsimust omavahel seotud on, pole mina märganud," lausus Läänemets.

Läänemetsa sõnul peaks tulevaste arusaamatuste vältimiseks võtma valitsuselt ära otsustusõiguse, kui palju antakse raha presidendi kantseleile või õiguskantsleri büroole.

"Kui suurest inflatsioonist tulenevalt rahapuudus tekib, võib-olla ei peaks seda arutama valitsus, vaid riigikogu rahanduskomisjon on see, kes otsuseid ja ettepanekuid teeb ja valitsus riigieelarve tegemisel seda pärast arvestab. Siis ei teki täidesaatva võimu ja presidendi vahel neid konflikte," märkis Läänemets.

Väited seaduste väljakuulutamisega kauplemisest on tagasi lükanud ka presidendi kantselei, kelle sõnul on tegu arusaamatusega.

"Väga kurb, kui keegi annab vestlusele selliseid tõlgendusi, aga ma olen täiesti kindel, et need tõlgendused ei ole pahatahtlikud, vaid inimene on eksiarvamusel," ütles presidendi sisenõunik Toomas Sildam.