Saks pidas Sildami pakkumist enda väitel tõsiseks ja rääkis sellest ka rahandusminister Mart Võrklaevale.  Avalikkuse ette toodi see vahejuhtum aga alles kaks kuud pärast vestluse toimumist.

Tartu Ülikooli  kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter ütles ERR-ile, et Merike Saks oleks pidanud kohe pöörduma kaitsepolitsei poole, praegu ei jäta asja avalikustamine head muljet.

Kui rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks pidas vestlust Toomas Sildamiga nii tõsiseks asjaks ja rääkis sellest vestlusest minister Mart Võrklaevale, kas sellises olukorras oleks ta pidanud pöörduma ka kohe politsei poole?  Tegemist on ju mõjuvõimuga kauplemisega, kui kõrge riigiametnik pakub tehingut seadused raha vastu.

Põhimõtteliselt see, et  ta minister Võrklaevale midagi rääkis, ei tähenda veel seda, et kantsler vestlust  tõsiselt võttis.  Aga praegu just kantsleri kommentaaridest tuleb välja, et ta ikkagi pidas Toomas Sildami vestlust tõsiseks vahetuse pakkumiseks. Sellisel juhul oleks olnud täiesti loomulik, et ta oleks pidanud pöörduma ka kapo poole.

See on ikkagi väga ennekuulmatu probleem meie riigiasutuste vahel, kui selline kauplemine tõsiselt on toimunud. See, et vestluse teema tuli alles välja mitme kuu järel, alles pärast seda, kui president oli (auto)maksu eelnõu suhtes skeptilisi väljendeid pakkunud, ei jäta tõesti head muljet.

Kas selliste kahtlustuste korral tuleb igal juhul pöörduda politseisse ja kaposse?

Selleks, et riiki saaks tõsiselt võtta, tuleb tõsise kahtluse  pöörduda nende asutuste poole, kellel on olemas vahendid, millega tõde välja selgitada. Praegu on plaanis, et asjaga hakkab tegelema riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon. Aga nendel neid vahendeid ei ole, mis on kapol.

Kas kapo ja politsei poole oleks pidanud pöörduma rahandusminister Mart Võrklaev ise, kui Merike Saks seda ei teinud?  

Jah, juhul kui ta võttis seda tõsiselt. On muidugi võimalik, et nad arutasid ka vestluse järel, et oi, millist nalja tehti. Ja muidugi väga rumal on see, et kui nüüd pakutakse seda välja kui tõsiseltvõetavat vahetuskauba pakkumist.

Milline karistus tabab ametnikku, kes on seda tüüpi mõjuvõimuga kauplemisega tegelenud?

Ma peast karistusseadustikku ei tea, aga usun, et kuskil kolm aastat vabadusekaotust on maksimum.  Kuna on tegemist ikkagi esmakordse juhtumiga, siis oleks see vabadusekaotus tingimisi. Reaalselt kedagi vangi ei pandaks selle eest.