Soomere: me peame teadma vahel vastust ka väga valusatele küsimustele
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes samuti kuulub mõttekoja Pere Sihtkapital nõukokku, ütleb, et ei teadnud Raul Eametsa toimingupiirangu rikkumisest, kuid peab tekkinud olukorda kahetsusväärseks. Samas leiab ta, et põhjusi, miks naised lapsi pole saanud, tuleb neilt ikka uurida.
Kas olite teadlik, milliste meetoditega saadi andmed selle uuringu jaoks?
Nõukogu roll Pere Sihtkapitalis on nagu nõukogude roll paljudes teistes analoogilistes institutsioonides. Nõukogu otsustab, mis tüüpi küsimustele me tahame vastust, mis aitaks Eestit edasi ja kui palju on nõus sihtkapital selle eest välja käima.
Mis on teie roll Pere Sihtkapitali nõukogus? Kuidas te sinna sattusite ja miks?
Mul on väga raske öelda, miks mind eri kohtadesse kutsutakse. Ma ise arvan, et see on teatav kummardus mu akadeemilisele pagasile ja kindlasti teatav lootus, et akadeemiliste uuringute kvaliteet on selle võrra paremini tagatud.
Kuna Raul Eamets on ka nõukogu liige, siis kas teil oli omavahel juttu tööjaotusest, et tema hoolitseb lepingulise poole eest Tartu Ülikooliga, et andmed rahvastikuregistrist kätte saada?
See, mis initsiatiivil Raul Eamets selle konkreetse lepingu enda peale võttis, ei ole minu probleem kunagi olnud. Ja nagu ma aru saan, on tema vastu praegu tõstetud päris räiged süüdistused. On äärmiselt kahetsusväärne, kui selle tööga seonduvalt on tekkinud kas korruptsioonihõngulised olukorrad või siis teaduseetika rikkumise võimalus.
Niivõrd, kuivõrd ma tahaksin akadeemia juhina olla Eesti teaduse suur pealik, ei ole mul mitte mingit õigust, võimalust või mandaati sekkuda teise avalik-õigusliku asutuse sisemisse töökorraldusse.
Kas teie ei pelga, et see võib ka teile kui Teaduste Akadeemia presidendile ja Eesti teadlaskonnale sellega laiemalt halba varju heita?
Need riskid, mida teadlased võtavad, kui nad asuvad praktiliste uuringute juures mingil moel toimetama, korraldama või neid hindama, need on kogu aeg olemas. Aga ma arvan siiski, et need riskid ei ole siiski väga suured.
Peate te seda eetiliseks küsitluseks?
Kui me tahame, et Eesti riik jääks püsima, nii nagu see on öeldud põhiseaduse preambulis. Eesti riigi mõte on meie rahva, kultuuri ja keele püsimajäämine, siis me peame teadma, kus on need kännud, mis on meie püsimajäämise teel. Ja me peame teadma vahel vastust ka väga valusatele küsimustele.
Toimetaja: Marko Tooming