Koosolek algas komisjoni esimehe Urmas Reinsalu (Isamaa) ja aseesimehe Maris Lauri (Reformierakond) vaidlusega selle üle, kes peaks istungit juhatama.

Lauri leidis, et seda peaks tegema tema, kuna Reinsalu oli 2019. aastal, kui Pere Sihtkapital loodi ja sellele justiitsministeeriumi kaudu riigieelarvest miljon eurot eraldati, justiitsminister ning selle protsessi peamine initsiaator.

Lauri ütles, et tema hinnangul on komisjoni esimehe plaan on tuua istungi põhiteema eelarve kasutamiselt perepoliitikale. "See kõik on väga halb ja inetu. Ma tõesti näen siin eetilist konflikti. Sa oled erakonna esimees. Sinu erakonna suhtes on ilmunud väga tõsised osutused. Kui oleks ükskõik millise teise erakonna suhtes sellised kahtlused, siis oleks kõik kohale kutsunud ja teinud tõsise show," rääkis Lauri. "Minu ettepanek Urmas Reinsalule on end taandada. Kuna paistab, et sa mind ei usalda, siis mul ka kahtlus, kas saan ka sind usaldada. /---/ Praegusel hetkel sa diskrediteerid komisjoni ja riigikogu tööd, muudad selle tasakaalustamatuks ja see pole hea Eestile ja Eesti riigi poliitikale ega ka su erakonnale," lisas ta.

Reinsalu siiski keeldus koosoleku juhatamist tervikuna Laurile üle andmast ning rollid vahetusid ainult koosoleku algul, kui Reinsalu tegi ülevaate sihtasutuse loomise ja sellele raha eraldamise kontekstist.

Reinsalu toetasid ka teised komisjoni liikmetest opositsioonipoliitikud Evelin Poolamets (EKRE) ja Lauri Laats (Keskerakond), vastupidisel arvamusel olid koalitsiooni kuuluvad Anti Allas (SDE) ja Toomas Uibo (Eesti 200).

Reinsalu: sihtkapital loodi Eesti 100 kontekstis

Reinsalu rääkis, et algatas sihtkapitali loomise 2018. aastal, kui tähistati Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva, kui toimus väga palju erinevaid ühekordseid üritusi. Tollase justiitsministri sõnul pidas tema vajalikuks, et jääks ka mõned kestva iseloomiga algatused ning selleks kutsus ta ellu pere sihtkapitali ja riigiõiguse sihtkapital, mis pärast rahaeraldust said ametlikul staatuse.

Reinsalu viitas ka, et pere sihtkapitali idee pole uus, vaid sellelaadsest organisatsioonist on räägitud 30 aastat ja Isamaa tegi juba 1998. aastal riigikogus selle loomise ettepaneku.

Lauri leidis, et sihtkapitali loomine oleks võinud käia sotsiaalministeeriumi kaudu, mida juhtis sel ajal Isamaasse kuulunud minister Kaia Iva. Ta juhtis ka tähelepanu, et sihtasutusele ühe miljoni eraldamise kohta ei olnud riigieelarves toodud selgitusi ning selles kontekstis võiks olla vajalik tuua komisjoni ette aru andma ka nii Iva kui ka tollane rahandusminister Toomas Tõniste, kes peaksid selgitama kõrvalekaldeid tavapärasest eelarve menetluskäigust.

"Olen kuulnud ka jutte, et tegu oli problemaatilise protsessiga ka mõnede ametnike ja ministrite vaates. See oli kindlasti moraalselt väga vale ja väär tegu. Õige viis oleks selle tegemine sotsiaalministeeriumi kaudu," tõdes Lauri.

Komisjoni aseesimees tõi ka esile, et sihtasutus, mis kasutab riigi vahendeid, ei ole tähtajaks esitanud oma majandusaasta aruannet.

Samuti leidis ta hilisemas arutelus, et juhtunut arvestades võiks arutada ka mittetulundusühingutele riigieelarvest eraldatavate erinevat laadi toetuslepingute vormide täpsustamist, seda, kuidas rahaeraldusi kajastada riigieelarve seletuskirjas ning ka seda, et need paiknesid asjakohaste ministeeriumite all.

Istungil osales ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes leidis, et Pere Sihtkapitalile ilma konkursita uuringuteks raha eraldades kannatab konkurents ning teised uuringuasutused jäävad selle võrra väiksemate ressurssidega.

Koosolekul osalenud riigikogu liige Riina Solman kaitses tänavu märtsis, kui tema oli rahvastikuminister, 250 000 euro eraldamist Pere Sihtkapitalile.

Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor ja SA Pere Sihtkapital nõukogu liige Allan Puur rääkis sihtkapitali korraldatud uringutest, sihtasutuse nõukogu esimees Katrin Kiisk ja juhatuse esimees Hillar Petersen andsis ülevaate selle loomisest ja tegevusest, nõukogu liige, majandusteadlane Raul Eamets rõhutas, et Pere Sihtkapitali tegevus on olnud vajalik ning leidis, et lastetuse teemat ei juleta Eestis uurida.