Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes on kirjas lubadus, et "töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata".

Justiitsminister Kalle Laaneti (Reformierakond) eestvõttel on nüüd valmis saanud seaduseelnõu kavand, et piirata agressorriikide kodanike õigust osaleda kohalikel valimistel. Lähiajal tutvustab minister seda koalitsioonipartneritele ja avalikkusele.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles kolmapäeval ERR-ile, et tema andmetel on justiitsministeeriumis ametnikkonna poolt valminud ka analüüs Vene kodanikelt hääletamisõiguse äravõtmise põhiseadusele vastavuse kohta.

"Minu teada on justiitsministeeriumis see analüüs tehtud ja minu käsutuses oleva info järgi see analüüs ütleb, et ei ole võimalik ilma põhiseadust muutmata seda teha," ütles Läänemets Vikerraadio saates "Uudis+".

Läänemetsa sõnul ei ole võimalik, et valitsus läheb välja eelnõuga, mis on põhiseadusega vastuolus. 

Seega on analüüs, mis seda väidab, ülekaaluka avaliku huviga. Ja sel põhjusel esitas ERR justiitsministeeriumile palve analüüsiga tutvuda. Kuid ministeerium keeldus seda väljastamast, põhjendades, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjaliga.

"Justiitsministeerium on ette valmistanud kabinetinõupidamise memorandumi, mille lisaks on õiguslik analüüs," teatas ministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast ja lisas, et "kabinetimemorandum ja selle lisad ei ole aga avalikud dokumendid, vaid on mõeldud ametialaseks kasutamiseks".

ERR esitas seepeale justiitsministeeriumile täpsustava küsimuse, mis on konkreetne õiguslik alus, et see mh maksumaksja vahendeid kasutades valminud oluline analüüs on pandud AK-märke alla?

Selle peale vastas justiitsministeeriumi esindaja, et "õiguslikuks aluseks on AvTS § 35 lg 2 p 2: asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks võib tunnistada dokumendi kavandi ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist. Tegemist ei ole veel lõplike dokumentidega, mille minister oleks allkirjastanud ja valitsus heaks kiitnud, mistõttu ei ole need ka avalikud."

ERR-i selline vastus ei rahuldanud, sest esiteks saatis agressorriikide kodanikelt valimisõigust äravõtva eelnõu projekti rahvusringhäälingule justiitsminister Kalle Laanet ise. Teiseks, kui ministeerium põhjendab, et tegemist ei ole lõpliku dokumendiga, siis eelnõu puhul võib see nii olla, aga ministeeriumis valminud õiguslik analüüs, mida ERR küsis, peaks ju olema lõplik.

Lisaks juhime tähelepanu kõige olulisemale ehk ministeeriumi viidatud avaliku teabe seaduse § 36-le, mis käsitleb teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeldu. Seaduses on kirjas, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada "riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut".

Seega ütleb seadus, et sellist analüüsi ei saa AK-templi alla panna, kui see analüüs ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut. Mil moel saab oluline (ligi 70 000 inimest puudutav) riigiõiguslik analüüs ohustada riigikaitset või riiklikku julgeolekut, on raske ette kujutada.

Õigusselguse saamiseks pöördub ERR nimetatud kaasusega andmekaitse inspektsiooni poole.