Vendla olukorrast Ukrainas: rinne seisab
Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Mart Vendla ütles, et ei Venemaa ega ka Ukraina ei ole rindel läbimurdeid saavutanud. Tema sõnul ei ole ka uute Vene sõdurite lisandumisel rindele praeguste andmete kohaselt ohtu, et Vene väed võiks kuskilt läbi murda.
Vendla ütles täna kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et kontaktjoon ei ole nädala jooksul märkimisväärselt muutunud. "Mõlemad pooled on teinud lokaalse iseloomuga rünnakuid, aga suurema eduta," ütles ta kaitseministeeriumi pressikonverentsil.
Ta rääkis, et Ukraina on saavutanud minimaalset edu Zaporižžja suunal Robotne asula lähistel ja Velika Novosilka suunal.
"Tegelikult esimesest kaitseliinist läbimurdeid jätkuvalt ei ole ja rinne suures osas seisab," ütles Vendla.
Ta lisas, et Vene Föderatsiooni tegevus rindel on kõige aktiivsem olnud Kupjanski, Svatove ja Kreminna suunal, kuid ka seal on vallutatud alad marginaalsed.
Vendla sõnul on Ukraina vägede positsioonid suhteliselt head. "Oskili jõgi ja kõrguste vahemikud annavad kaitsetegevuse jaoks hea aluse," lausus Vendla.
Venemaa on tema sõnul juba mõnda aega sellesse suunda koondanud täiendavaid vägesid. "Seal on oodata ilmselt pinevamaks minekut. Samas praeguse hinnangu kohaselt läbimurdeohtu ei paista," sõnas ta.
"Suures plaanis jätkub endiselt kurnamissõda, mille käigus Ukraina relvajõud üritavad võimalikult suurel määral mõjutada Krimmis asuvaid Vene relvajõudude logistilisi sõlmpunkte, et takistada üksuste varustuse voolu rinde lõunaossa. Vene Föderatsioon omakorda jätkab Ukraina jaoks oluliste objektide ründamist, et kulutada riigi majanduse ja sõjatööstuse ressurssi," rääkis Vendla.
Vendla rõhutas, et Venemaal käib hoolas ressursside taastamine. Ta osutas, et märtsis kuulutati välja suur värbamiskampaania. "Tänaseks on see mõnda aega käigus olnud ja hõigatud eesmärke ilmselt ei saavutata, kuigi lepinguliste pealevool on selline, mis tagab lahingukaotuste korvamise," lausus ta.
Vendla märkis, et selleks, et saavutada deklareeritavat edu, näiteks Donetski oblasti vallutamine, on tõenäoliselt vajalik suurema mobilisatsioonilaine läbiviimine või lepinguliste sõdurite märgatav tõus.
"Puhtalt sõjalisest vaatenurgast lähtudes oleks Vene Föderatsiooni mobilisatsiooni läbiviimine vajalik, et rünnakujõudu juurde saada, kuid ilmselt sisepoliitiliselt oleks see väga ebapopulaarne samm, mistõttu praeguste andmete kohaselt püüab režiim uue mobilisatsioonilaine korraldamisest endiselt hoiduda," ütles Vendla veel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov