Sõja 543. päev: Holland ja Taani lubasid anda Ukrainale F-16 lennukeid

{{1692504420000 | amCalendar}}
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Taani peaminister Mette Frederiksen F-16 hävituslennukis.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Taani peaminister Mette Frederiksen F-16 hävituslennukis. Autor/allikas: SCANPIX/Ritzau Scanpix/AFP

Holland ja Taani kinnitasid pühapäeval kavatsust eraldada Ukrainale F-16 hävitajad, kuus esimest Taani lennukit jõuavad Ukrainasse aasta lõpul. Laupäeva õhtul ründas Ukraina droon Venemaa väitel Kurski linna rongijaama, rünnakus Soltsõ lennuväljale hävis ka üks pommitaja.

Oluline 20. augustil kell 20.44:

- Zelenski saabus pühapäeval visiidile Taani lennuväebaasi;

- Ukraina droonirünnakus hävis Soltsõ lennuväjal Venemaa pommitaja;

- Taani ja Holland annavad Ukrainale F-16 hävitajad;

- Zelenski saabus visiidile Hollandisse;

- Wagnerlased lahkuvad Valgevenest;

- Ukraina ei ole mures lääne pessimismi pärast, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba;

- Tšernihivi oblasti kuberner: haiglasse viidi 41 inimest;

- Venemaa: Ukraina droon tabas Kurski raudteejaama.

Taani annab Ukrainale 19 F-16 hävitajat, esimesed jõuavad aasta lõpus

Taani peaminister Mette Frederiksen ütles pühapäeval, et riik tarnib Ukrainale 19 F-16 hävitajat, millest esimesed kuus jõuavad Ukrainasse aasta lõpul.

Järgmised kaheksa lennukit jõuavad Ukrainasse järgmisel aastal ning viis 2025. aastal.

Zelenski saabus Taani lennuväebaasi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus pühapäeva varasel õhtupoolikul, pärast üllatusvisiiti Hollandisse Taani lõunaosas asuvasse lennuväebaasi.

Ühendriigid andsid heakskiidu Hollandile ja Taanile anda Kiievile USA-s toodetud hävitajad F-16.

Hollandis allkirjastas peaminister Mark Rutte hävitajate üleandmise leppe, mida Zelenskõi nimetas "ajalooliseks, võimsaks ja inspireerivaks" kogu ukraina rahvale.

Zelenski saabus Skrydstrupi baasi umbes kell 16.30 (Eesti aja järgi kell 17.30), ütlesid AFP ajakirjanikud.

Ukraina riigipea võtsid seal vastu Taani peaminister Mette Frederiksen, välisminister Lars Løkke Rasmussen ja kaitseminister Jakob Ellemann-Jensen.

Külaskäigu eesmärk on vaadata üle F-16 hävitajad ja rääkida Ukraina pilootide koolitusprogrammiga alustamisest, teatas Taani peaministri büroo.

"Taani toetab täielikult Ukrainat ja on valmis" jätkama seda "nii kaua kui vaja", ütles Frederiksen avalduses enne Zelenski saabumist ja kordas ka hiljem antud ühisel pressikonverentsil.

"Liigume edasi F-16 teemal," kirjutas Zelenskõi Telegramis, lisades, et ettevalmistamisel on "täiendavad head uudised Ukraina sõjameestele".

Taani kaitseminister väljendas avalduses uhkust, et tema riik ja Holland annetavad hävituslennukid "võitlusesse Ukraina vabaduse eest Venemaa ja selle mõttetu agressiooni vastu".

"Taani tugi Ukrainale on vankumatu ning F-16 lennukite annetamisega näitab Taani teed edasi," ütles Ellemann-Jensen.

Ukraina droonirünnakus hävis Soltsõ lennuväjal Venemaa pommitaja

Venemaa teatas laupäeval, et Ukraina droonid tabasid Venemaal Soltsõ-2 lennuvälja. Lennuväljal paiknevad ka Vene õhuväe pommituslennukid.

Vene kaitseministeerium teatas laupäeval, et rünnaku järel toimus tulekahju lennuvälja parklas, mis saadi kiirelt kontrolli alla ning üks lennuk sai kergelt kahjustada.

Pühapäeval sotsiaalmeedias avaldatud fotode järgi olid kahjud siiski märkimisväärselt suuremad.

Taani ja Holland annavad Ukrainale F-16 hävitajad

Hollandi peaminister Mark Rutte ütles pühapäeval, et Holland ja Taani annavad vajalike tingimuste täitmisel Ukrainale F-16 hävitajaid, kuid ei saa veel täpsustada mitu.

Hollandil on 42 F-16 hävitajat, millest 24 on töökorras ning mille kasutamisest loobutakse tuleva aasta keskpaigaks. Holland on 18 lennukit ka müüki pannud.

Taani välisministeerium teatas, et tingimuste seas on treenitud personali olemasolu, vajalik infrastruktuur ja logistika.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tarnitakse Ukrainale 42 hävitajat.

Venemaa: Ukraina droonid tabasid nelja piirkonda

Venemaa teatel ründas Ukraina pühapäeval droonidega nelja piirkonda, sundides kahte Moskva lennujaama lende ajutiselt ümber suunama.

Droonirünnakutest teatati Ukrainaga piirnevatest Kurski, Rostovi ja Belgorodi oblastitest, Venemaa kaitseministeeriumi teatel tõkestasid nad drooni Moskva oblastis.

Venemaa kaitseministeerium teatas hiljem, et ennetas kaks droonilööki Belgorodi oblastis.

Zelenski saabus visiidile Hollandisse

Ukraina president Volodõmõr Zelensõi saabus pühapäeval Hollandi Eindhoveni lennuväebaasi, teatas Hollandi valitsus.

Zelenskõi saabus Hollandisse pärast seda, kui Ühendriigid andsid rohelise tule hävitajate F-16 üleandmiseks Kiievile, vahendas BNS.

Ukrainale hävitajate tarnimise üksikasju ei ole avalikustatud. 

"Saabusime koos esileedi ja meeskonnaga Hollandisse. Nagu alati, on ees sisulised kõnelused peaminister Mark Ruttega," kirjutas Zelenski Telegramis.

"Peateema on F-16-d Ukrainale, et kaitsta meie rahvast Vene terrori eest. Me muutume tugevamaks. Päevakorras on ka üleilmne rahutippkohtumine ja terroririigi kohtu alla andmine."

Saksamaa toetab tänavu Ukrainat viie miljardi euroga

Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles pühapäeval, et riik annab tänavu Ukrainale rahalist toetust viie miljardi euro ulatuses.

Saksamaa on lubanud Ukrainat toetada nii kaua kui vaja.

Algselt Ukrainale relvastuse andmisest keeldunud Saksamaa teatas tänavu mais 2,7 miljardi euro suurusest sõjalise abi paketist.

Wagnerlased lahkuvad Valgevenest

Üle tuhande Wagneri grupi palgasõduri on Valgevenest lahkunud, kuna nad pole oma palgaga rahul, teatas Ukraina riiklik vastupanukeskus 19. augustil.

Valgevene allikad ütlesid keskusele, et Wagneri võitlejate arv on langenud 5800-lt 4400-le, vahendas The Kyiv Independent.

Keskuse raporti kohaselt on põhjuseks rahastuse puudumine Venemaalt. Valgevenes paiknevad Wagneri palgasõdurid, kes ei ole oma sissetulekuga rahul, on sõlminud lepingud Aafrika riikidega võitlemiseks või lahkunud puhkusele ilma kavatsuseta tagasi pöörduda.

Valgevene valitsus sõlmis partnerluslepingu Wagneri grupiga juulis, kui erasõjaväekompanii kolis pärast Jevgeni Prigožini juunimässu Valgevenesse. Wagneri liikmed on sellest ajast alates treeninud Valgevene sõdureid lahingutehnikate alal.

Kuigi Wagneri väed näivad olevat Ukrainast lahkunud, on nende kohalolek Valgevenes tekitanud piirkonnas pingeid. Poola, Leedu ja Läti on ähvardanud sulgeda oma piirid Valgevenega Wagneri tegevuse tõttu piiril.

Otsingu- ja päästeoperatsioon Tšernihivis lõppenud

Laupäeva kella 23 seisuga Ukraina aja järgi on Venemaa raketirünnaku otsingu- ja päästeoperatsioon väidetavalt lõppenud. Haavatute arv on tõusnud 144 inimeseni, seal hulgas on 15 last ja 15 politseinikku, teatas riiklik politsei. Rünnakus hukkus seitse inimest.

Tšernihivi oblasti kuberner Viacheslav Chausi sõnul viidi haiglasse 41 inimest.

"12-aastane tüdruk viidi kiirabiga kiiresti Kiievisse. Lapse seisund on raske," kirjutas kohalik ametnik Telegramis.

Raketilöök tabas Tšernihivi keskväljakut, polütehnilist instituuti ja teatrit.

Kirikust lahkujad ja teised möödujad said vigastada, kui rakett tabas teatrit, kus toimus kogunemine, ütles Chaus.

Õiguskaitseorganid uurivad, kuidas said venelased teada teatris toimunud sündmusest, millega Ukraina meedia teatel olid seotud droonitootjad ja kus viibisid ka tsiviilisikud.

Ürituse korraldaja sõnul paluti kõigil osalejatel, sealhulgas inseneridel, sõjaväelastel ja vabatahtlikel häiresignaali kõlades minna teatris asuvasse varjendisse, kuid mõned inimesed läksid õue, vahendas Reuters.

"Kõik need, kes varju said, jäid terveks," ütles rindedroonidele raha koguva Dignitase fondi kaasasutaja Maria Berlinska Facebooki postituses.

"See [rünnak] näitab, mida tähendab olla terroristliku riigi naaber, see näitab, mille vastu me ühendame kogu maailma," kirjutas Zelenski Telegramis.

Ta lisas õhtuses videopöördumises: "Olen kindel, et meie sõdurid annavad Venemaale selle terrorirünnaku eest vastuse. Märkimisväärse vastuse."

Purustatud teater Tšernihivis Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLEG PETRASYUK

Kuleba: meile on vaja rohkem relvi, vähem kommentaare

Ukraina ei ole mures lääne pessimismi pärast, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba 19. augustil Politicos avaldatud intervjuus. "Me ei pea midagi tõestama; meie edu premeerib optimiste, rikkudes samal ajal kahtlejate mainet," ütles Kuleba.

Ta kutsus sõjakommentaatoreid üles olema kaugeulatuvate prognoosidega ettevaatlik ja liitlasi olema sõjalise abi tarnimisel kiirem. "Meil on aga vaja rohkem kaugmaaraketisüsteeme, et saavutada rohkem lühiajalisi tulemusi," ütles Kuleba.

Mõned uued suure võimsusega relvad on teel: Ukraina piloodid on alustanud väljaõpet USA-s toodetud hävitajatega F-16 ja viinud läbi katsesõite Rootsi lennukitega Gripen. Samal ajal avaldab Ukraina Saksamaale ja USA-le survet kaugmaaraketisüsteemide pakkumiseks.

Venemaa: Ukraina droon tabas Kurski raudteejaama 

Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit väitis, et Ukraina droon tabas Kurski raudteejaama ööl vastu 20. augustit.

Starovoit väitis, et droon tabas raudteejaama katust põhjustades tulekahju. Ta ütles, et viis inimest said klaasikildudest kergemaid vigastusi.

Ta ütles ka, et sündmuskohal töötas kiirabi.

Vene Telegrami kanalile üles laaditud videol on näha tulekahju jaama katusel ja päästeautosid.

Kurski oblast piirneb kirdes Ukrainaga. Starovoit teatas 4. augustil, et Ukraina droonilöök kahjustas kahte administratiivhoonet.

Samal ajal kannatavad üle piiri Sumõ oblastis Ukraina asundused iga päev Venemaa vägede rünnakute all.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: The Kyiv Independent, Reuters, The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: