1993. aastal valminud rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks nägi valitsus riigi eelarvestrateegias 2022–2025 ette 53,2 miljonit eurot.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Kati Kusmin rääkis ERR-ile, et juba siis näitasid prognoosid sellest summast kõrgemat maksumust.

"Valitsus kinnitas selle ehitusliku osa ära, aga ei kinnitanud veel, vaid lubas tulla tagasi otsustamise juurde selles osas, mis puudutab sisustamist ja IT-lahendusi," selgitas Kusmin.

Vahepeal on aga kulutused märgatavalt kasvanud, nii et praeguseks on kogu projekti maksumus jõudnud juba 91 miljoni euroni. RKAS-i juht rõhutas, et see puudutab kogu projekti ehk kõiki ehituslikke töid, sisustust ja IKT-vajadust. Välialade väljaehitamist see aga ei sisalda.

Nii Kusmin kui rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo tõid ümberehituse kallinemise põhjusena välja kaks asjaolu: see sattus aega, mil ehitushinnad hakkasid kiiresti tõusma, kuid samuti oli probleeme vana hoone ehituskvaliteediga.

"Selliste hoonete rekonstrueerimisel tuleb ikka ootamatusi ette ja nii ka selle hoone puhul. Seda, et ehituskvaliteet on kehv, näitasid erinevad uuringud, aga et nii kehv, oli mõnes osas seal ikka üllatus," tõdes Kusmin.

Andresoo tõi avastatud vigade näiteks esifassaadi konstruktsiooni, mis ei sisaldanud projektis ette nähtud materjali – raudbetoon oli puudu.

"Sellega ei olnud loomulikult keegi arvestanud, see nõuab konstruktsiooni ümbertegemist," sõnas ta.

Lisaks osutusid ebatasaseks lugemissaali põrandad, mis tähendab, et seal tuli lahendused ümber mängida, ning suuremat sorti probleeme esines ka hoidlates. Kõigi nende vigade ja ehitushindade tõusu tõttu kallines remont 14 miljoni euro võrra.

"Veel ei ole valitsuse poolt kinnitust leidnud ka sisustus, mis on järjekorras pärast ehitust. Selle rahavajadus on 17 miljonit eurot ja see on jäänud samadesse piiridesse, oleme seda koos rahvusarhiiviga püüdnud võimalikult optimeerida, et see summa oleks mõistlik," sõnas Andresoo.

Kõige viimane etapp on välialade väljaehitamine ja selleks on tema sõnul tarvis veel kaht miljonit eurot.

Rahavajadus jaotub mitme aasta peale

Kusmin tõdes, et rahasumma, mida on renoveerimistööde jaoks veel tarvis, on väga suur, aga tegu on keerulise projektiga ja samas ei ole see ühe aasta vajadus, vaid jaotub eri aastate peale. RKAS-i juht märkis, et ei ole tema pädevuses öelda, kas raha leitakse või jääb ehitus venima, kuid ta kinnitas, et praegu on näha tahet lahendusi otsida.

"Mulle teadaolevalt praegu nii rahandusministeerium kui kultuuriministeerium ja rahvusraamatukogu kaaluvad ja otsivad erinevaid lahendusi, tahe projekt ikkagi graafikujärgselt ja planeeritud sisuga ellu viia on täiesti olemas," kinnitas ta.

RKAS-i juht lisas, et usutavasti saavad kõik osapooled aru, et sellise olukorra on tekitanud ehituse käigus välja tulnud ootamatused pluss ajastus, kuid praegu saab rahulikult ehitusega edasi minna ja seda ka tehakse. Selgus peaks saabuma siis, kui valmib riigieelarve strateegia.

"Sisustamise koormus jääb aastatesse 2025–2026, sinna on veel ka aega," lisas Kusmin.

Rahvusraamatukogu juht ütles, et kui lisarahastust ei peaks õnnestuma praeguse aasta sees saada, siis järgnevad läbirääkimised ehitajaga, selgitamaks välja, kas ta on valmis võtma riske, teades, et töö läheb kallimaks ja valitsuse garantiid ei ole.

"Praeguse teadmise kohaselt ehitab ehitaja kuni selle aasta lõpuni, kuna eelarvestrateegia ja riigieelarve tulevad aasta teises pooles, sealt tuleb ka kindlus ehitajale, kas ta saab jätkata või millisel moel, milliste etappidena," selgitas Andresoo.

Rahastuse venimajäämine tähendaks ka valmimistähtaja edasi nihkumist ja raamatukogu juhi sõnul kallineks hind siis veelgi. Ka ei saaks raamatukogu sellisel juhul täita oma ülesandeid, sest praegu asub 3,5 miljonit raamatut logistikakeskuses, ilma et neid saaks kasutada.

"Teistpidi, kui raha ei ole kusagilt võtta, siis on loomulikult arusaadav, et kõige viimases hädas võib see ehitus seisma jääda," nentis Andresoo.