Kui vaadata ajakirjanduse pealkirju täna hommikul, on pilt Reformierakonna ja Kaja Kallase jaoks üsna masendav. "Peaministri abikaasa osalusega firma on sõja ajal teeninud Venemaa veostelt ligi poolteist miljonit eurot", "Metaprint on Ukraina sõja algusest müünud Vene turule materjale 30 miljoni euro eest". Kõik see on kindlasti ka teie erakonna sees aruteluks? Või ei ole?

No on, aga eks me oleme praegu laiali ja istumiskoosolekuid me ei pea. Pealegi on selline asi, mis nii veider kui see ka ei tundu, et kui on erakonna juhil või ka mõnel teisel liidril väga isiklik probleem, siis erakond ei tohiks ega saa otseselt appi minna.

Ma isegi imestan siin, et mõni avaldab toetust. Tegelikult teavad neid perefirma, vabandust, pereasju ikkagi ainult pereliikmed ise. Praeguseks vähemalt enam-vähem peaks see teada olema. Me ei saa sekkuda kohas, mis ei ole selles mõttes poliitiline, vaid seal on faktide küsimus ja isiklike valikute küsimus. Need ei ole erakonna asi.

Erakond ju iseenesest tunneb ennast väga julgelt, teil on 37 kohta riigikogus ja ilma teieta järgmise nelja aasta jooksul Eestis valitsust kokku panna ei saa. Ehk selles mõttes on teil natukene lihtsam, et see ei tähenda teie võimult kukkumist, kui Kaja Kallas otsustab tagasi astuda.

Nii või teisiti on valimistel saavutatud tulemus mingis osas tahavaatepeegel. Me ei saa kiidelda kohtadega, mis on eelmistel valimistel saavutatud. Alati vaadatakse ikkagi ettepoole. Ja mingit kindlust ega upsakust ei saa kohtade arv tekitada.

Aga muidugi, ega otseselt võim küsimuse all ei ole, küsimus on selles, kuhu see skandaal tüürib. Mis on need faktid, mis võivad veel välja tulla.

Praegu on selgust juba üsna palju ja on arusaadav, et Venemaa äri on olnud alati kahtlane. See, et keegi on seda pidanud mingil hetkel, see on tõsiasi. Ka see, et Venemaaga igasugune suhtlus ja transport suletud ei ole. Paljud firmad Läänes tegelevad selle asjaga edasi ja see asi ei ole nii, kui väidetakse.

Sotsiaalmeedia on täis igasugu totrusi sellest, kus mis seal salata, üks allikatest on Urmas Reinsalu. Räägib siin mingist strateegilisest kaubast ja nii edasi. Kui selguks, et sanktsioone on rikutud, oleks jälle uus olukord. Aga seda selgunud ei ole. Praegu on ikkagi tegu selgelt varem alustatud äri ja selle lõpetamise otsusega. Mis vahepeal on toimunud, siin erakond ei saa ise teada. Aga mulle tundub, et ajakirjanduse abil on hakanud selgus majja tulema, et kes mida vedas ja selles ei ole midagi unikaalselt. Probleem on lihtsalt selles, et ta on peaministri abikaasa.

Kas te ise olete Kaja Kallase selgitustega rahul? Kas see, kuidas ta on seda avalikkusele selgitanud, kuidas on erakonnakaaslastele selgitanud? Ma toon hästi lihtsa näite. ERR-ist läks päring teele eelmise nädala teises pooles ehk tal oli võimalus selleks intervjuuks, mis Maarjamäe memoriaali juures kolmapäeval toimus, valmistuda üsna pikalt, sisuliselt viis päeva. Kas te selle reaktsiooniga olete ise rahul?

Tõtt-öelda, ma olen ainult kuulnud reaktsioonide kirjeldusi ja nendega ma kuidagi rahul ei ole. Ma ei ole tegelikult ise neid ülevaateid jälginud, olen ennast üsna eemal hoidnud linnakärast. Aga jah, ma ei ole rahul.

Minu toon oleks kindlasti teine kui see, mis öeldakse olevat olnud peaministril. Aga ma saan aru, ta on ise väga šokeeritud ja ma püüan seda inimlikult seletada sellega, et pereasjas ei saa sa, kuidas nüüd öelda, maha müüa oma teistpoolt. Kes ilmselt on olnud väga naiivne.

Aga kui ma siin refereeringuid loen, siis ma oleks tahtnud hulka asju maha tõmmata sellest sõnavõtust. Rõhutada seda, et tehti viga. Tehti viga selle äriga, et seda õigel ajal ja kiiresti ei lõpetatud ja et nüüd on aru saadud sellest. See oleks olnud nagu põhisõnum, mida mina ootaks.

Aga olukorras, kus sul on poliitiline skandaal toodud otse koju ja perekonda, ma natukene tean, kuidas inimese ära halvab. Sa arvad, et su kodu on kaitstud, aga siis järsku... Ja see võib olla väga alatu. Mul on oma kogemus olemas, aga hoopis teiselaadiline. Skandaali koju tulemine lööb inimese rööpast välja ja võib tekitada ka valereaktsioone.

Väga palju ei ole räägitud sellest, et kas meie julgeolekuasutused oleks pidanud sellele ärile varem reageerima. Peaminister on ülioluline persoon Eesti vabariigis ja see, mis nüüd on toimunud tema abikaasa äris, see on olnud ju mõneti julgeolekuoht. Ta võib-olla olnud šantažeeritav. Kas siin on olnud ka tegematajätmisi meie julgeolekuasutuste poolt?

Me kindlasti võtame selle ette esimesel koosolekul ehk julgeolekuasutuste järelevalve. Aga praegu ma kuumalt seda asja uurida ja kommenteerida ei taha. Aga jah, see on mõistetav küsimus. Aga me ei tohiks ka dramatiseerida. Mind häirib selline rivistumine. Ei ole veel mõtet asja üle paisutada rahvusvaheliselt. Aga seda on juba selgelt tehtud.

Need, kes hirmsasti räägivad siin Eesti maine hävitamisest - need kindlasti saavad selle. Asjale pannakse tugevasti vinti külge. Et pikantne lugu muidugi, aga me peaksime olema vaoshoitud ja julgeolekuküsimustes alati võtma hoogu maha. Selle sisepoliitikas ekspluateerimine ei ole ilus.

Kahju on teinud teine pool ka, et need kriitikud, sealhulgas ka koalitsiooni liige. Mis sa seal vilgutad, uuri enne fakte ja siis mõtleme edasi, mis teha.

Teie viidatud Raimond Kaljulaid ei ole opositsiooni liige. Ja see on ka arusaadav, et opositsioonil on praegu käes head päevad. Aga ma ikkagi küsin selle välispoliitilise mõõtme ka ära. Kujutage ette, et Kaja Kallas peab minema Euroopa Liidu tippkohtumisele, kus arutatakse uusi sanktsioone. See sõna, mida ta ütleb, ei ole enam see, mis oli kevadel või suvel 2023.

Jah, mingil määral kõik vaatavad ja võib olla eluaeg löövad talle seda silti otsa ette. Aga tegelikult on ka seal omaette võimalus näidata, et sinu isiklik asi on sulle väga halb üllatus, mida ta minu arust ikkagi oli. Aga et see ei muuda sinu suhtumist.

No on piinlik olukord. Aga selliseid olukord tuleb veel ja tegelikult kogu Euroopa on neid täis. Ikka tuleb andmed, et Venemaalt ära tulemise tulemused on pigem erand. Lääne kompaniide edasi tegutsemine on pigem reegel, kuigi midagi sealt kokku tõmmatakse.

Aga selline asi nagu kaubavedu - igaüks võib piiril veenduda, et autod ikkagi sõidavad. See ei ole päris nii, et see on relvavedu Venemaale. See on taust infrataristu majandusele, mis ikkagi mingil määral toimib edasi ka siis, kui suhted ei ole kõige paremad. Piir Venemaaga ju kinni ei ole.

See ei ole päris tavapärane äri Venemaal, vaid kontsernisisene tegevus. Nagu ka peaminister on öelnud, see ei ole Venemaaga äri, see on Venemaal äri. Eetiliselt on ka see taunitav ja kindlasti põhjusega kokku tõmmatav. Aga neid sõnu ei tohiks niimoodi loopida, et Eesti maine päriselt pihta saab. Vist Kristi Raik ütles, et see on rohkem asjaosaliste, kui Eesti riigi maine, mis praegu kannatab.

Praeguses olukorras, kuidas te ise arvate, kas Kaja Kallas peaks peaministrina jätkama arvestades neid asjaolusid, mida me praeguseks hetkeks teame?

Minul on pikk ajalugu sel teemal. Ja see suhtumine on alati üks, et need otsused on alati iseenda teha. See ei ole tagasiastumine, kui teised ütlema hakkavad ja survet avaldavad. Ja alati teavad inimesed ise kõige paremini, kui lõpuni on need teemad räägitud. Et kui teemad on lõpuni räägitud, see on üks olukord, aga kui on mingisugused augud või valed kuskil peidus, eriti piinlikud teadmata asjad, siis on jälle teistsugune olukord.

Kõrvalt tagasiastumise jutud, need on opositsiooni ja ajakirjanduse omad. Aga iseenesest valitsuse töövõime ju kadunud ei ole, ka poliitiline toetus on alles. See on rohkem selline isikliku kaalukuse asi.

Ma tegelikult hoian talle pöialt, aga kuidas ma seda nüüd täpsustaksin, need on tema enda enda valikud.