Peaministri abikaasa Vene äri skandaal ei taha veel vaibuda. Kaja Kallasele osaks saanud pahameel on inimlikult täiesti mõistetav. Ukraina toetajate usaldus ta suhtes on saanud valusa löögi. Kallase tagasiastumise nõudjate seas näib siiski rohkem olevat neid, kellele on vastumeelt kogu ta juhitud valitsus ja kes ootasid vaid ettekäänet isiklikuks rünnakuks.

Ent ei äkkviha ega kaua kuhjunud vimm ole kuigi targad nõuandjad. See üks suur fopaa ei tee olematuks, et Kaja Kallas on meie rahvusvaheliselt mõjukaim ja võimekaim poliitik. Osakem seda hinnata ja talle andestada – ei ole me keegi eksimatud. Usun, et Kallase taandumisest kaotaksid nii Eesti, Ukraina kui ka meie liitlased üle maailma. Kisavatest kaikameestest ei ole väärilisi asendajaid.

Mõistagi ei maksa Kaja Kallase ümber luua isikukultust. Ometi on seda kultust praegu kinnistamas ka tema kangutajad. Justkui annaks selle ühe suure sümboolse ohverdusega maagiliselt puhastada kogu riiki ja rahvast.

Ent peaministri tagasiastumine ei katkesta kogu salamisi jätkuvat kaubavedu. Ei kaota meie raudteelt Vene kütusega ronge. Ei vii Läänemerelt naftatankereid, mis võimaliku reostusega ohustavad meie kaunimaid randu ja looduskaitsealasid.

Kas rahva enamus on ka neil teemadel sama kategooriline kui nüüd Kallast kangutades? Ei ole märganud, kuigi meedia on neist korduvalt juttu teinud. Sõnades on paljud põhimõttelised, aga argielu elatakse silma kinni pigistades... Seda verist raha, mille omamises nüüd peaministrit süüdistatakse, on endiselt meie kõigi taskutes.

Kui nõuame puhastust, olgu see ühine ja üldine. Las Kaja Kallas jätkab oma ametis, ent temal ja ta valitsusel on nüüd seda tungivam eetiline kohustus panna Eestis kiiresti ja lõplikult piir kogu ärile Venemaaga. Igaüks saab sellele kaasa aidata, alustades iseenesest, oma tarbimisharjumustest ning ka tähelepanu juhtimisest palju suurematele vääratustele kui see, mis praegu kirgi kütab.