Istung algas sellega, et komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ja Priit Sibul (Isamaa) küsisid Kallaselt Arvo Halliku poolsete laenu kasutamise selgituste kohta juunikuises ERR-i artiklis.

Nimelt ütles Hallik siis Kallaselt saadud 350 000 eurose laenu kohta, et nüüd tuleb investeeringud panna nii-öelda tagurpidi tööle ehk muuta likviidseks, sest endale ehitatakse uut maja Kuusalu valda.

"Algab maja ehitamine, siis panemegi raha kokku ja enamus sinna läheb. Oleme sellega juba kolm aastat tegelenud. Siiani on käinud pikalt projekteerimine, nüüd hakkab see huvitav osa ehk ehitamine ja sel suvel peaks juba midagi näha olema," lausus Hallik.

Kallas vastas, et Hallik on selgituse keeruliselt sõnastanud.

"Kui te oskate lugeda, siis "teeme selle tehingu tagurpidi tagasi", "muudame laenu likviidseks". Kui te mõistate nende sõnade tähendust, siis te saate aru, et ei saa samal ajal maksta tagasi laenu ja ehitada selle sama laenu eest maja. Ehk laen justkui jääks teie arusaama järgi sinna äriühingusse ja samal ajal maja ka valmiks. Ehk "tagurpidi tagasi" ja "likviidseks muutmine" ilmselt on väga selge, mida selle rahaga tehakse. Kui enne oli sinna ettevõttesse laenatud, see ettevõte maksis mulle selle laenu tagasi ja seda laenu, mis on minu raha, ma kasutan selleks, et eraisikuna ehitada maja," vastas Kallas.

Kallas rääkis, et tema abikaasa ei ole kordagi öelnud, et see laen saaks minna kuidagi maja ehituseks.

"Maja ehitame me eraisikutena, laenu andsin ma finantsvaldusettevõttele Novaria Consult. Kõik, kes tahavad teada, kuhu see laen läks, saavad võtta selle Novaria Consulti majandusaasta aruande ja sealt vaadata," lausus Kallas.

Millal andis Kallas laenu Novaria Consultile?

Priit Sibul kutsus Kallast üles hoiduma andmast hinnanguid tema lugemisoskusele ja lausetest aru saamisele. Sibul küsis millal Kallas laenu Novaria Consultile anti ja kas laenulepingut oleks võimalik komisjoni liikmetel näha. Sibul soovis ka laenuraha liikumise kohta kuupäevi.

Kallas ei osanud enda sõnul öelda, millal täpselt ta kõnealuse laenu on teinud.

Sibul küsis, kas see oli 2022. aastal või 2023. aastal.

"Kuna te mind igasugustes asjades süüdistate, siis ma ei julge sellele küsimusele praegu vastata. ma tahan olla kindel, kuna pärast jälle öeldakse, et ma olen valetanud," vastas Kallas.

Mart Helme ütles, et avalike andmete järgi on Kallas andnud Venemaaga äri teinud firmale laenu ja sellele soovib komisjon selgitusi. Helme sõnul oli Kallase avalike huvide deklaratsioonide järgi viie aasta jooksul Kallase sissetulek oluliselt väiksem kui laenusumma 350 000 eurot. Helme sõnul tekitab see teema küsimuse ka šantažeeritavuse kohta.

Kallas vastas, et Novaria Consultil ei ole muud tegevust, kui see on finantsvaldusettevõte.

Kallas lisas, et laen on tagasi makstud juunis, juulis ja augustis koos intressidega ja ta on intresside pealt maksnud tulumaksu.

Kallas rääkis, et tema sissetulek advokaadina oli üheksa korda suurem kui tema palk poliitikuna.

"Ma olen töötanud 28 aastat, nendest 17 aastat erasektoris advokaadina. Ma ei ole neid sääste teeninud viimase viie aasta jooksul, pigem on need teenitud varasemalt. Alustasin väga vara töötamist advokaadibüroos. Ma olin väga hea advokaat ja teenisin väga hästi. Poliitikasse ma ei tulnud raha teenimise pärast, vaid seetõttu, et ma tahtsin Eesti jaoks midagi ära teha. Ja nüüd küsimus santažeeritavusest. Kas santažeeritav on see peaminister, kellel on raha ja kellele ei pea panema igal reedel kaasa maksumaksja raha eest delikatesside korvi ja jooke autosse või see peaminister, kellele seda peab tegema. Igatahes mina maksumaksjale tulen odavam kui mõni teine peaminister," rääkis Kallas.

Kallase sõnul tänavu Novaria Consultile laenatud 22 000 eurot ei ole ta veel tagasi saanud.

Tõnis Mölder (KE) rääkis, et tema arusaama järgi on Kallas 350 000 eurot andnud 2022. aastal ja 22 000 eurot 2023. aastal.

Mart Helme ja Priit Sibul küsisid Kallaselt, kas laenulepingut on võimalik näha.

"Kas mul on kohustus see laenuleping esitada? Ma tahaks teada, kui kaugele see asi läheb? Kas järgmiseks küsitakse kogu pangakonto väljavõtet? Ma tahaks aru saada, mis on see murekoht, mis on jäänud selgusetuks selles avalike huvide deklaratsioonis, mille ma olen teinud väga läbipaistvalt. Mina olen olnud avatud ja aus ja mul ei ole olnud midagi varjata," ütles Kallas.

Kallas: mingit Venemaa äri ei ole

Mart Helme sõnul soovib komisjon selgust saada, kas laenatud raha kasutati ka Venemaal raha teenimiseks.

"Me tahame olla kindlad, et te ei ole midagi valesti teinud," sõnas Helme.

"Minu abikaasal ei ole Vene äri. Neil oli väga väike vedude maht enne seda kui sõda algas. Selle nad lõpetasid ära kuu aega pärast sõja algust. Nad vedasid oma suuromaniku kahe erineva tehase vahel kaupa. See on see, mida ma tean. Aga see ei puutu minusse, sest mina olen andnud raha Novaria Consultile, mitte nendele äriühingutele. Kui te ütlete, et mingiks Vene äriks on läinud raha, siis sellist Vene äri ei ole olemas," lausus Kallas.

"Nad lõpetasid igasuguse toimetamise Venemaal kuu pärast sõja algust. Ja edasi aitasid oma suuromanikku. Kas seda saab lugeda Vene äriks? Kui sul ei ole Vene kliente, sa ei jäta sinna ühtegi eurot, rubla, ega dollarit, sa ei osta sealt mitte midagi, sa ei müü sinna mitte midagi, siis millise valemi järgi seda saab nimetada Vene äriks?" küsis Kallas.

Priit Sibul küsis, millal sai Kallas teada, et tema abikaasa tegeles Venemaa suunalise äriga.

Kallas vastas, et sai kõigest teada pärast seda kui ajakirjanikud selle teema vastu huvi tundma hakkasid. Kallas rõhutas veelkord, et Venemaa suunalist äri ei ole olnud.

Kallas: ma soovin, et mind koheldaks võrdselt kõikide teistega

Kallas ütles retooriliselt, et kui temalt hakatakse panga väljavõtteid nõudma, siis peaks seda tegema ka kõik riigikogu liikmed.

"Mida ma soovin, on see, et mind koheldaks võrdselt kõikide teistega. Ma saan aru, et mulle öeldakse, et mulle on kõrgemad nõudmised kui kõikidele teistele, aga minu meelest see ei ole õiglane. Minu meelest võiksid olla kõikidele täpselt samasugused nõudmised," rääkis Kallas.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist liige Eduard Odinets tegi ettepaneku, et seoses Novaria Consultile antud teise,22 000 euros suuruse laenuga võiks Kallas esitada uue deklaratsiooni ning märkida märkuste lahtrisse lepingu sõlmimise kuupäeva ja intressi. See aitaks Odinetsi sõnul võtta maha kahtlusi ja küsimusi.

Kallas ütles kommentaariks, et tema õppetund on vastupidine: "Mina, kes olen teinud kõik avalikuks, siis kui ma veel avalikustan, siis küsimusi tuleb juurde."

Mart Helme ütles seepeale, et küsimused tekivad seetõttu, et info on vastukäiv, mitte seetõttu, et on oldud avalik.

Erakonda Eesti 200 kuuluv komisjoni liige Irja Lutsar ütles, et temale ei jää muljet, et Kallasel ei võiks olla kõne all olevaid rahasummasid. "Inimene, kes väga palju töötab, tal jääb suhteliselt vähe aega raha kulutamiseks," sõnas Lutsar.

Tõnis Mölder ütles, et Kallas võiks komisjoni liikmetele avalikuks teha oma 2010. aasta tuludeklaratsiooni.

Istungil võttis komisjoni aseesimehe Eerik-Niiles Krossi asendajana ka reformierakondlane Valdo Randpere, kes viis teema kõrvale ja küsis selle kohta, kas mõni erakond on küsinud Metaprindilt toetust.

Randpere kritiseeris komisjoni tegevust Kaja Kallase skandaali uurimisel ja ütles, et komisjonil puudub vastav pädevus.

Kohati emotsionaalseks läinud komisjoni istungil tekkis komisjoni esimehel Mart Helmel konflikt ja tuline sõnavahetus ka Kaja Kallasega.

Nii Kallas kui ka Randpere hakkasid rääkima Mart Helme raha teenimisest, tema Venemaa suursaadikuna töötamise ajast ning tema Suure-Lähtru mõisa ehituseks kasutatud rahast.