Aleksei Jašin: Tallinn maksku õpetajatele kõrgemat palka

Aleksei Jašin
Aleksei Jašin Autor/allikas: Erakogu

Eestikeelsele õppele ülemineku perioodil peaksid riik, omavalitsused ja kogu haridusrahvas panema seljad kokku, et üleminek õnnestuks. Tallinn, Eesti kõige jõukam omavalitsus suudab kahtlemata raskel ajal oma koole toetada, kirjutab Aleksei Jašin.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti valimisvõit Keskerakonna sisevalimistel tõi segaseid sõnumeid seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele. Möödunud nädala "Esimese stuudio" eetris Kõlvart luiskas ja rääkis pooltõdesid. "Tegelikult programmi ei ole ja tegelikult ei ole ressurssi, eelkõige ei ole õpetajaid," kõlas linnapea suust. Kas linnal või riigil? Tegelikult võttis valitsus aasta tagasi vastu mahuka tegevuskava ja kümnetest miljonitest eurodest koosneva eelarve. Riigil on raha ja plaan on olemas, linnal mitte.

Kõlvartil pole sisulist ettepanekut ega lahendust tegevuskava parendamiseks. Tema narratiiviks on see, et õpetajaid lihtsalt pole. Samal ajal avati Narvas kaks riigigümnaasiumit, mis suutsid vaatamata kõigele leida eestikeelsed ja kvalifikatsioonile vastavad õpetajad. Ülemineku tegevuskava järgi see aasta alustab ülikoolides oma õpinguid 392 õpetajat rohkem kui varasematel aastatel. Lisaks on riik loonud õpetajakoolituse tudengitele 400 euro suuruse stipendiumi.

Ida-Virumaal makstakse haridustöötajatele käesoleva õppeaasta algusest lisatasu. See tähendab, et lasteaiaõpetajad saavad palgatoetust 525 eurot, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajad 874 eurot ja tugispetsialistid 874 eurot. Just Ida-Virumaal, sest sealsed omavalitsused ei ole piisavalt jõukad, et lahendada sadade puuduvate õpetajate probleemi. Tallinn, Eesti kõige jõukam omavalitsus soovib samasugust kohtlemist ja ei suuda aidata oma koole. Või siis ei taha?

Keskerakonna segased sõnumid jätkusid möödunud nädalal linna raha eest tegutsevas uudisteportaalis Pealinn. Seal ilmunud uudises võrdleb Tallinna abilinnapea Andrei Kante eestikeelsele haridusele üleminekut inimõiguste rikkumisega. Hiljem abilinnapea selgitas sotsiaalmeedias, et Tallinn ei tööta Eesti seadustele vastu ning üleminekuga minnakse edasi.

Septembri alguses ilmus ERR-i portaalis haridus- ja teadusministeeriumi ülevaade omavalitsuste üldhariduskuludest. Tallinn on oma üldhariduskuludelt Eestis eelviimasel kohal. Tallinnast vähem kulutab ühe õppuri kohta vaid Narva linn.

Ühelt poolt on selge, et pealinnas elavad inimesed lähestikku ning koolipidamine ongi oluliselt odavam kui hajaasutustega valdades või saartel. Teiselt poolt on täiesti ilmne, et üleminek eestikeelsele haridusele vajab lisaraha. Pealinnas on hinnanguliselt puudu 500 õpetajat. Ida-Virumaal küündib see arv 1500-ni. Just sel põhjusel saab Kirde-Eesti rohkem tähelepanu riigi poolt.

Eestikeelsele õppele ülemineku perioodil peaksid riik, omavalitsused ja kogu haridusrahvas panema seljad kokku, et üleminek õnnestuks. Enne eelarveläbirääkimisi selgus, et eelmine valitsus ei arvestanud ülemineku maksumusega ning järgmise aasta eelarve sisse jäi 27 miljoni euro suurune auk. Praegune valitsus suutis vaatamata keerulisele olukorrale leida vajalikud vahendid üles ning ülemineku tegevuskavaga minnakse edasi täies ulatuses.

Kõige jõukam omavalitsus Tallinn suudab kahtlemata raskel ajal oma koole toetada. Suurima probleemina on nimetatud õpetajate puudust. Need vene õppekeelega haridusasutused, mis ei suuda leida vastava kvalifikatsiooniga õpetajaid, peaksid saama linnalt lisaraha puuduvate õpetajate leidmiseks. Palgalisa Ida-Virumaa õpetajatele läheb maksma 13,2 miljonit eurot. Pealinna eelarve ulatus käesoleval aastal üle 1,1 miljardi euro. Ida-Viruga samaväärse summa leidmine on täiesti realistlik.

Tallinna abilinnapea Kante esitas möödunud nädalal kuhjaga asjalikke ettepanekuid linnavolikogu hariduskomisjoni liikmetele. Lisaks palgafondi suurendamisele oli ettepanekute seas õpetajate keeleränne, metoodika- ja keelekursused ja muudki. Riik on omalt poolt planeerinud miljoneid eurosid õpetajate kursuste jaoks.

Pealinna roll on selles protsessis arusaamatu. Tallinn on suuteline eestikeelsele haridusele ülemineku ära tegema. Küsimus on vaid linnavõimu tahtes seda teha. Segaste sõnumite edastamise asemel peaks Keskerakonna ja sotside juhitud pealinn andma endast parima, et tagada kvaliteetne eestikeelne ja -meelne haridus oma koolides.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: