Kõlvarti kriitikud on öelnud, et tema juhtimise all saab Keskerakonnast vene partei ning sel põhjusel on olnud juba ka erakonnast lahkujaid. Kõlvart ütles saates, et kuigi mõned inimesed on otsustanud Keskerakonnad välja astuda, on üle mitme kuu hakanud laekuma ka erakonda astumise avaldusi.

"See pole praegu ühesuunaline protsess. Aga iga erakonnaliige, kes praegu lahkub, on väga suur probleem. Nii palju kui võimalik, ma püüan inimestega suhelda ja loodan, et pinge läheb mingil hetkel maha," kommenteeris ta.

"Ma arvan, et mõnel kolleegil võib emotsiooni olla keskmiselt rohkem kui erakonnas. Tuleb anda inimestele aega. See supp on praegu liiga kuum. Selleks, et rahulikult rääkida, on vaja inimestele anda aega," lisas Kõlvart.

Kõlvarti hinnangul on kunstlikult probleeme tekitatud väidetega, et erakonna sees on eesti- ja venekeelsete inimeste seas lõhe.

"Mulle tundub, et meie esmane prioriteet erakonna sees on inimene. Kõige suurem väärtus igale ühiskonnale ja riigile on inimene ja kui me praegu hakkame mõtlema selle peale, kuidas me jagame leerideks Keskerakonna liikmeid, kuidas valijaid jagame leerideks, siis seda suurt tulemust kunagi ei tule. Meil tegelikult kongress juba tõestas seda, et erakonna sees inimesed sõltumata rahvusest toetavad nii Tanelit kui ka mind. Nagu Tanelit toetas Narva, mind toetas Tartu. Enne kohalike omavalitsuste valimisi 2021 olin ka kõige populaarsem kandidaat nii eestlaste kui ka venelaste seas ja peaaegu igas linnaosas. Me ei peaks ise otsima probleeme seal, kus ei ole vaja neid probleeme luua," rääkis ta.

Keskerakonna valijate toetus on Kõlvarti sõnul languses olnud juba 2017. aastast ja seda nii eestlaste kui ka venelaste seas. Seda on võimalik tema sõnul ümber pöörata ainult koostööga erakonnas ja selgete sõnumite ja lubadustega.

"Alustada tuleb võib-olla sellest, et meie sõnumid ja meie lubadused oleksid selged – kui me midagi lubame, siis me ei valeta. Sellest juba väga palju sõltub," sõnas ta.

Kõlvart ütles, et kuigi ta ei taha kedagi otse valetamises süüdistada, on üks näide 2019. aasta riigikogu valimistel juhtunu. "Pole midagi teha, aga 2019 me lubasime, et me ei tee koalitsiooni EKRE-ga. See ei tähenda, et EKRE-l ei ole õigus pääseda valitsusse. Iga erakond, kes saab rahva usalduse ja riigikogu mandaadi, omab õigust olla valitsuses. Aga me tegime enda valiku veel enne valimisi, ütlesime, et me ei tee koalitsiooni EKRE-ga," rääkis ta.

Kõlvart ei vastanud konkreetselt saatejuhi küsimusele, kas tema teeks kunagi EKRE-ga koalitsiooni.

"Ma ei hakka seda lubama ja ei hakka valetama. Kui sa juba lubad, siis ikkagi tee nii nagu lubasid. Me kõik teame, et EKRE on väga kriitiline minu suhtes ja mina olin kriitiline EKRE suhtes, aga ma kunagi ei ütle, et EKRE pole seda väärt, et olla valitsuses. Seda otsustab valija, Eesti inimene."

Kõlvart tõrjus Raigi väiteid Narva võimuvõitluses

Esmaspäeval sündis Narvas uus koalitsioon Narva, kuhu kuuluvad varem erinevatesse fraktsioonidesse kuulunud keskerakondlased. Uus fraktsioon algatas ka umbusaldusavalduse linnapea Katri Raigi vastu. Meedias on kõlanud väited, et selle sammu taga võib olla Kõlvart.

Kõlvart ütles, et keskerakondlased peaksidki olema Narvas ühes fraktsioonis, et ei toimuks umbusaldust üksteise vastu.

"Veel enne kongressi hakkasid kõlama minu suhtes süüdistused, et mina ei anna hinnangut sellele, mis Narvas toimub, et mina ei hoolitse selle eest, et tekiks mingi sisearutelu, et me kaitseksime keskerakndlasi. Mina sain sellest protsessist teada meedia teel. Jah, tunnistan, et kui ma sain seda teada, eriti kui mind head erakonnakaaslased hakkasid süüdistama, siis ma ei teinud sellest reklaami, aga ma läksin inimsteega suhtlema, nii ühe kui ka teise fraktsiooniga," rääkis Kõlvart.

"Narva linnavolikogus pea igas fraktsioonis olid keskerakondlased ja Katri Raik esialgu tegi koostööd ühe fraktsiooniga, kus olid keskerakondlased, siis otsustas teha koostööd teise fraktsiooniga. Ja nüüd need kaks fraktsiooni omavahel leppisid kokku. Jah, tõepoolest, olen suhelnud mõlema fraktsiooniga ja minu eesmärk oli eelkõige, et keskerakondlased oleksid ühes fraktsioonis, et ei oleks umbusaldust üksteise vastu. Ja mulle tundub, et see on ka õige," lisas ta.

Raiki on Narva poliitikud süüdistanud selles, et ta asus liiga kiiresti vahetama välja nõukogudeaegseid tänavanimesid. Raigi enda hinnangul umbusaldatakse teda seetõttu, et ta ei pikendanud nende Narva haridusasutuste juhtide lepinguid, kes ei valda eesti keelt vajalikul tasemel.

Kõlvarti hinnangul on väidetav kättemaks olukorrale liiga lihtne seletus. "Ma arvan, et see on liiga lihtne seletus, et nüüd on mingi kättemaks. Ma arvan, et ei ole õige ja korrektne seda olukorda sellisel viisil lihtsustada," märkis ta.

"On olnud ka teised argumendid, et esiteks ei olnud koostööd, usaldust, linnavalitsuse eelnõud ja dokumendid saabusid volikokku kaks tundi enne istungit. Ma ei kujuta endale ette, kui Tallinnas selline asi toimuks, mida keegi ütleks minu kohta. Venisid suurte objektide ehitus. Ma arvan, et siin on piisavalt argumente selleks, et mõlemas fraktsioonis võiks tekkida soov umbusaldada," rääkis Kõlvart.

"Aga see on eelkõige võimumäng. Samamoodi nagu Katri Raik tegi koostööd ühe Keskerakonna fraktsiooniga, pärast teisega, samamoodi tekkis kahe fraktsiooni vahel koostöö. Ma tuletaks meelde, et mõni aeg tagasi Kaja Kallas otsustas, et ta viskab välja valitsusest keskerakondlasi, seitse ministrit, kõik olid eestlased ja kellelgi ei tekkinud küsimusi, miks on eestlased välja pekstud koalitsioonist," kommenteeris ta.

Kõlvart: valitsus püüab eestikeelsele õppele üleminekut teha programmi ja ressursita

Kõlvart ütles saates, et kõik omavalitsused, kus on eestikeelse õppega probleeme, juba tegelevad sellega ja püüavad üleminekut korraldada kooli tööd ja õppekvaliteeti kahjustamata.

Kõlvarti hinnangul püüab valitsus eestikeelsele õppele üleminekut teha loosungiga ning ilma programmi ja ressursita. "Eelkõige pole õpetajaid," märkis ta.

Saatejuht päris Kõlvartilt, kas tema hinnangul on eestikeelsele haridusele üleminek õige otsus ja aitab Eesti ühiskonnas barjääre kaotada.

"On õige otsus anda kõigile lastele võimalus õppida eesti keeles, saada kvaliteetset haridust ja võimalust õppida eesti keelt. Nii õppida eesti keeles kui ka õppida eesti keelt. Aga seda on vaja teha sellisel viisil, et mitte kahjustada hariduse kvaliteeti," vastas Kõlvart.

"On nii lihtne öelda, et kas on ülemineku poolt või vastu ja ei räägi detailidest. Aga on vaja sellest rääkida, sest see on inimeste elu ja see on see, millega omavalitsused peavad reaalselt tegelema – et me ei suuda anda koolidele õpetajaid, neid lihtsalt pole, aga me ütleme, et meil on loosung, et teeme ära. Ja meie sellega praegu tegeleme, Tallinna linnas rakendame enda poolt täiendavaid programme selleks, et õpetajaid toetada," lisas ta.

Kõlvart abieluvõrdsust valitsuses tagasi ei pööraks

Kõlvart tunnistas, et tema oli ja on abieluvõrdsuse vastu, kuid valitsusse saades ta seda otsust tagasi ei pööraks.

"Mina arvan, et see ei olnud õige otsus, eriti see, kuidas seda suruti peale. Aga ma saan aru, et ühiskonnas tekitada veel täiendavaid pingeid sellega, et mingit õigust tagasi võtta, mis oli kunagi antud, ei ole õige," sõnas ta.

Saatejuht küsis ka, kas Kõlvarti hinnangul on e-valimised turvalised ja kas ta neid usaldab.

"Ma pole spetsialist, ma seda eksperdi tasandil ei tea, aga mul 100-protsendiline usaldus e-valimiste suhtes puudub. Mina hääletan paberil ja mina arvan, et siin on arenguruumi. See pole nii, et kes ei usalda, on progressist kaugel, ei saa aru, mis toimub. Keskerakonnal on tehtud sellele konkreetsed ettepanekud – lisaserver ja isiku identifitseerimine," ütles Kõlvart.