Seni on riigieelarve baasseadus seadnud valitsusele riigieelarvet koostades ette karmimad reeglid, kui on Euroopa Liidu nõuded.

"Baasseadusega on see mõte, et siduda see Euroopa kriteeriumitega. Tegelikult me oleme seadnud endale karmimad piirangud, kui Euroopa piirangud on. Ja me lihtsalt ei suuda neid täita. Nii et me teeksime nii, nagu Euroopa oma on ja me ei jookse sellest kiiremini," ütles peaminister Kaja Kallas esmaspäeval.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles esmaspäeval, et praeguses seaduses on üsna ambitsioonikas väljakutse – kui ollakse defitsiidis, siis peab struktuurset positsiooni parandama pool protsenti aastas, ja kui eelarve jõuab tasakaalu, siis peab seda veel parandama ehk rohkem plussi viima nii kaua, kui oldi miinuses. Sellise eelarvereegli järgimine ei ole Võrklaeva sõnul enam realistlik.

Eelnõu seletuskirjas seisabki, et seni kehtinud rangemad nõuded on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. Euroopa Liidu õigus ja rahvusvahelised kokkulepped võimaldavad seletuskirja järgi keerulistes majandusoludes paindlikumat lähenemist riigieelarve planeerimisele. 

Eelnõuga asendatakse struktuurse iga-aastase kohandumise miinimummäär 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega, mis arvestavad majanduse olukorraga paindlikumalt.

Eelnõu kohaselt lähtutakse mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale
ning sõnastatakse iga-aastane eelarvepositsioon läbi keskpika perioodi eesmärgi, mis peab siis olema iga-aastaselt täidetud või vähemalt tuleb selle suunas liikuda vastavalt stabiilsuse- ja kasvu pakti reeglitele.

Pakti reeglite konkreetsema rakendamise põhimõtted, sealhulgas ka
vajaliku iga-aastase eelarvelise kohanduse suurus sõltuvalt majandusolukorrast, on sätestatud EL nõukogu ja komisjoni kokkuleppes. Edaspidi on iga-aastase kohandumise miinimumäär vastavalt majanduse olukorrale kas 0 protsenti; 0,25 protsenti; 0,5 protsenti või 0,75 protsenti ning samuti on piiritletud majanduskriisi parameetrid, mille korral kohandumist ei nõuta.

Seni on eesmärgiks olnud, et eelarvetasakaalu poole tuleb liikuda 0,5 protsendi võrra SKT-st, mis järgmise aasta vaates tähendab umbes 200 miljonit eurot.

Eelnõuga kaotatakse kompensatsioonimehhanism.

Eelnõu kohaselt tuleb riigieelarve koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oleks vähemalt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi tasemel või liiguks selle suunas.

Eeldusel, et keskpika perioodi eelarve-eesmärk seatakse tasemele -1,0 protsenti SKP-st, võimaldab muudatus nelja aasta peale ehk 2024–2027 summaarselt kavandada eelarveid kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremas puudujäägis kui kehtiva reeglistiku alusel.