Valitsus kirjutab 2025. aasta riigieelarvesse 400-miljonise tühja tulurea
Valitsus plaanib jätta 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita tühja eelarverea, mille eeldatav summa on 400 miljonit eurot ehk ligikaudu üks protsent oodatavast SKP-st. Lisaks 400 miljonile plaanitakse 2025. aasta eelarvesse ka 150 miljonit eurot kärpeid, mis on ka praegu sisustamata.
Teisipäeva õhtul riigieelarvestrateegiat tutvustades ütles peaminister Kaja Kallas, et valitsus tahab 150 miljonit kärpida kolme ministeeriumi peale. Kõige suuremaid kärpeid Kallas välja ei too.
"Teeme selle tabeli korda ja siis läheme avalikuks. Tabel valmib lähipäevil, järgmise nädala alguses on plaanis asi käivitada," sõnas Kallas.
Kallas lubas, et valitsus tuleb juuliks välja lahendusega, kuidas 400-miljonilist tühja tulurida täita. "Debattideks on aega pool aastat. See baas peaks olema võimalikult lai, sest kui räägime julgeolekust, siis see puudutab kõiki," sõnas Kallas.
Nii peaminister Kaja Kallas (RE) kui ka rahandusminister Mart Võrklaev (RE) on öelnud, et eelarve puhul on kõne all olnud üks suur uus tuluallikas, Võrklaeva sõnul lausa lisamaks.
Kallas ütles esmaspäeval, et midagi konkreetset sisustatud pole: "Mõte ongi see, et kui meil on vaja tuluallikaid leida, siis võtame selle aja ja arutame seda ühiskonnas kõigiga. Et kõik oleksid pardal."
ERR-i täpsustavale küsimusele, kas riigieelarve strateegiasse ehk RES-i kirjutatakse sisse vaid maksukoormuse tõus, mis aga täpselt välja arvutatakse järgmise aasta jooksul, vastas Kallas: "Jah, et oleks piisavalt aega kõigil ja oleks kooskõlastusringid, aruteluringid, kõik see oleks."
Kallas lisas, et kui varem on valitsusele ette heidetud, et partnerid leppisid omavahel maksutõusud kokku, siis võimaliku lisamaksu üle soovitakse pidada ühiskondlik debatt.
"Opositsioon ja ajakirjandus saavad kaasa mõelda"
"Nüüd me proovime sellele etteheitele vastata nii, et võtame aega ja arutame laiapõhjaliselt, mis need võiks olla, kust me neid täiendavaid tuluallikaid võiksime leida," lausus Kallas.
"Kõik opositsioon, ajakirjandus ja kõik saavad kaasa lüüa ja mõelda kaasa," ütles peaminister.
"Me proovime kõike arvesse võtta. Teha siis niimoodi, et meil on aega arutada ja kokku leppida, mis baas peaks olema, mille põhjalt me seda arvutame. Kuidas, keda see rohkem mõjutab, keda vähem mõjutab, et meil oleks aega teha väljatöötamiskavatsusi, et meil oleks aega arutada ja kooskõlastada kõigiga. Nii et kui see kehtima hakkab, siis on see tehtud nii-öelda heas kaasamise vormis," ütles Kallas.
ERR-i reporter Madis Hindre küsis Kallaselt, kas uutele tuluallikatele ei panda valdkonda, vaid ainult tulu ootus.
"Jah, see oli rahandusministeeriumi ametnike ettepanek, et ärge piitsutage ennast nii palju, et te peate kindlalt kõikidele küsimustele hetkel vastused leidma, sest aega ju tegelikult seda ette valmistada on ja arvestades seda kriitikat, et me ei ole piisavalt kaasanud ja kuulanud, siis teeme seda laiapõhjalisemalt, enne kui me tuleme konkreetse tuluallikaga välja," rääkis Kallas.
Teisipäeval saatis aga rahandusministeerium kõigest kahepäevase tähtajaga kooskõlastusringile riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu, millega asub valitsus oluliselt leevendama eelarvereegleid.
Laiapindse julgeoleku tagamine
Kallase sõnul on taolist tuluallikat vaja laiapindse julgeoleku tagamiseks.
"Ja siin ma ei pea silmas mitte riigikaitset, mida me oleme praeguste numbritega taganud, vaid eestikeelset haridust, haridust üldiselt, sisejulgeolekut, elanikkonnakaitset - kõike seda, mille jaoks seda raha vaja on," sõnas Kallas.
"Nüüd ongi arutelu küsimus, kas selles peaksid osalema kõik ühiskonna liikmed, sest need asjad puudutavad kõiki ühiskonna liikmeid, või peaksime me tegema selle maksu kuidagi kitsamalt," kõneles Kallas.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et ilma maksubaasi tõusuta Eesti riik sellise kulubaasiga eelarvet pikalt pidada ei saa.
Ka Kristina Kallas rõhutas, et seda debatti on vaja pidada terves ühiskonnas.
Uued maksud ja arutelud Vihulas
Kindlatest uutest maksudest on seni valitsus rääkinud vaid automaksu näitel.
Peaminister Kaja Kallas kohtub teisipäeval võimaliku pangamaksu küsimuses Eesti suuremate pankade esindajatega.
Siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles esmaspäeval, et tuleva aasta eelarve on juba enam-vähem paigas, lahtine on veel pangamaksu osa ning suuremad muudatused eelarvestrateegias järgnevateks aastateks.
Läänemetsa sõnul võiks valitsus üle 10 miljoni euro koguda magustatud jookide maksuga.
Vihulas valitsuse riigieelarve aruteludel osalenud Eesti 200 poliitiku Marek Reinaasa kinnitusel pangamaksu Eestis ei tule, küll aga on praeguses eelarvelahenduses paika pandud, et mingisugune maksutõus pikemas perspektiivis tuleb. Mis see täpsemalt on, vajab veel ühiselt arutamist.
Esmaspäeval kell 13 kogunes koalitsiooninõukogu tuleva aasta riigieelarvet arutama. Kuigi soov eelmisel nädalal toimunud väljasõiduistungil eelarvega ühele poole saada ei täitunud, oli Kaja Kallas esmaspäeva lõuna ajal optimistlik, et kokkuleppele peagi jõutakse. Kristina Kallas ütles, et tema on optimistlik, et teisipäeval saab eelarve kokku.
Toimetaja: Aleksander Krjukov