Valitsus jätab 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita tühja eelarverea, mille summa on 400 miljonit eurot ehk ligikaudu üks protsent oodatavast SKP-st.

"Arvan, et see on mõistlik lähenemine, sest nüüd teha üleöö mingisugune uus maks või allikas leida, oleks veel hullem. Parem las olla mingi arutelu, debatt selle üle, mismoodi see raha sinna leitakse, miline maks tuleb, mitte see, et sõidame kõigist jälle üle ja paneme uue maksu kirja," kommenteeris Oja.

Ta tõdes, et kui valitsus seda eelarverida lõpuks täita ei suuda, siis ka sellele on kindel protseduur olemas.

"Sellisel juhul, kui me ei suuda raha sinna leida, siis ei suudeta vastu võtta 2025. aasta riigieelarvet. Ja sel juhul tuleb teha uued valimised. Selles mõttes selleks on protseduur olemas," ütles ta.

Tühi eelarverida võiks Oja sõnul olla täidetud samas juba jaanipäevaks. "Heale tavale mõeldes võiks see olla sisuga täidetud juba esimesel poolaastal, seadus võiks olla vastu võetud ikkagi juba jaanipäevaks, et selle jõuaks välja kuulutada enne teise poolaasta algust."

Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et valitsus tuleb juuliks eelarverea täitmise lahendusega välja.

Alexela suuromanik Heiti Hääl ütles, et temale 400 miljoni eurone valge rida meeldib ja võrdles seda ettevõtlusega.

"Igal aastal ka meie majas ja arvan, et enamikus suuremates ettevõtetes ju tehakse eelarveid ja nõukogu neid kinnitab ja alati tahetakse, et toimuks kasv. Aga seda, kes on need uued kliendid, kellele me seni pole müünud ja kellele me tulevikus müüme, me ei teagi. Ja meil majas kasutatakse selle kohta nimetust TBN, mis tähendab to be named (ingl k - tulevikus sisustada). Ja siin on tuluga täpselt samamoodi ja ma arvan, et kui riigikogu sellise eelarve vastu võtab, siis see ongi valitsusele kui täitevvõimule või ettevõtte juhatusele otsene ülesanne, et sinna tuleb mingisugune tulu taha leida," selgitas ta.

Hääle hinnangul aga maksutõususega majandusele hoogu ei anna. "Kriisides on finantsasutused üritanud ikka käituda sedamoodi, et kui mõni ettevõtja ei saa oma laenu teenindamisega hakkama, siis proovime nelja protsendi asemel kaheksaprotsendilist intressimäära, et äkki tuleb paremini välja. Kunagi pole tulnud. Mistõttu ma tahan sellega öelda seda, et see maksutõus ei ole kindlasti täna see meede, mis langevas majanduses motiveeriks või hakkaks hoogsalt uusi tulusid tooma," rääkis ta.

"Ringvaade" uuris ka teistelt ettevõtjatelt arvamust, kuidas valitsus eelarvesse lisaraha leiaks.

Infortari tegevjuht Ain Hanscmidt ütles, et Eesti majandust tuleb kasvatada. "Minu arvates tuleb valitsusel koos teadlaste, ettevõtjate ja majandusinimstega maha istuda ja mõelda, kuidas Eesti riigi majandust suurendada. Kui me näiteks suurendame Eesti riigi SKP-d 1,2 miljardit, sellest maksud on 33 protsenti, siis ongi 400 miljonit käes. Lihtsalt teeme tootlikumalt tööd, teeme rohkem tööd, teeme efektiivsemalt tööd ja 400 miljonit tuleb ilma maksutõusuta," rääkis ta.

Radius Machining asutaja Veljo Konnimois rääkis, et headel aegadel tuleb reserve koguda, et neid oleks võimalik kehvematel aegadel kasutada. "Kui meil ettevõttes sarnane olukord tekiks – ja see olukord tekib –, siis headel aegadel me oleme pannud tallele reservid ja sellistel puhkudel on ju väga otstarbekas need reservid käiku lasta, et oodata ära, millal olukord jälle paraneb, et jälle uusi reserve koguma hakata."

Ragn-Sells Eesti juhi Kai Realo sõnul peaks valitsus läbi mõtlema, milline ettevõtlusharu aitaks Eestil praegu raha teenida ja aitama seda ettevõtlusharu omapoolsete panustega sellesse, et seal saaks tööd rohkem inimesi ja näiteks paberimajandus oleks lihtsam.

Ettevõtja Raivo Heina sõnul peaks riik investeerima ja vajadusel selleks ka laenu võtma, et pakkuda tööd ettevõtjatele, kes riiki üleval hoiavad. Lisaks võiks tema hinnangul viia riigiettevõtteid börsile.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi hinnangul tuleb investeerida teadusesse ja arendusse, kuid tulemus võtab aega.