"Meie head partnerid päästeametist helistasid mõni päev tagasi ja ütlesid, et nad on esitanud sellise arvutuse siseministeeriumile, kes siis lõpliku otsuse Kopli päästekomando sulgemise osas peab tegema. Ja ma saan aru, et ministeerium on sellele otsusele väga lähedal. See on iseenesest suur probleem," sõnas Tallinna abilinnapea Tiit Terik ERR-ile.

Terik ei taha spekuleerida, miks otsustas päästeamet sulgeda just Kopli päästekomando. "Seda peavad nemad põhjendama, et miks nad sellise valiku tegid, linna vaates on see väga suur probleem, sellepärast, et Kopli komando asub piirkonnas, kus on tööstus ja sadamad ning vajalik on veepäästevõimekus Pikakari rannas. Meie vaates on tegu väga suure ja ka sensitiivise piirkonnaga, kus on pääste kohalolu väga kriitilise tähtsusega," sõnas Terik.

Ta lisas, et kohalikul omavalitsusel ei saa midagi teha, et Kopli komando säiliks. "Loomulikult me ei ole rahul sellise otsusega, kui siseministeerium selle teeb, aga olnud poliitikas 15 aastat, nii kohalikus omavalitsuses kui ka riigis, siis ma ütlen, et ega omavalitsus ei saa siin mitte midagi ülemäära teha. See ei ole funktsioon, mida kohalik omavalitsus ise saaks üle võtta," selgitas Terik.

Päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul on päästeameti järgmise aasta eelarvekärbe 727 002 eurot. "Kärpeülesande andis vabariigi valitsus meile 2021. aastal, kui kiitis aprillikuus heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022–2025. Selle kärpe tegemiseks peame sulgema komandosid ja päästjaid koondama," sõnas Klaos.

Tema sõnul analüüsis päästeamet viit komandot ja esile tõusis just Tallinna Kopli komando. "Kopli komando sulgemisel on mõju reageerimisvõimekusele väikseim. Ümberkaudsed komandod, nagu näiteks Lilleküla, katavad piirkonna ära ja abi saabub endiselt vähemalt 15 minutiga," sõnas Klaos.

Teiste lähedalasuvate päästekomandode koormus seega tõuseb. "Tallinnas paiknevad päästekomandod suhteliselt tihedalt ja tavaolukorras jõuab lähim komando Koplis abi osutama endiselt 15 minuti sees. Kui sündmuseid peaks üheaegselt mitu olema, ja Tallinnas on rohkem sündmuseid kui muudes piirkondades, siis edaspidi ei pruugi päästekomando jõuda enam appi nii kiiresti kui me tahaksime ja vaja oleks," tõdes Klaos.

Ta lisas, et Kopli sulgemine katab kärpevajaduse täies mahus, seega tuleb sulgeda ainult üks komando. "Kopli sulgemise korral kaob 21 ametikohta ja kokkuhoid on 668 331 personalikulu, lisaks 134 901 eurot majanduskulu, kokku 803 232 eurot. Päästjatele, keda komando sulgemine puudutab, pakume võimalusel teenistuskohti ennekõike Tallinna ja Harjumaa piirkonna komandodes, aga ka kaugematesse maakondadesse, kus on vakantseid päästja kohti," sõnas Klaos.

Kainestusmaja hakkab haldama Tallinn

Siseministeeriumi kärped Tallinnas ei puuduta aga ainuüksi Kopli komandot. "Siseministeeriumist on paari päevaga Tallinna aadressil tulnud mitu väga halba sõnumit. Neljapäeval tuli siseminister Lauri Läänemets välja mõttega, et Tallinna kainestusmaja, mille Tallinna linn on ehitanud, aga tulenevalt nii-öelda pädevustest ja volitustest opereerib politsei, siis selle kohustuse üritab riik endalt maha raputada ja öelda, et kainestusmaja võiks hoopis kohalik omavalitsus pidada," rääkis Terik.

Tema sõnul pole linnal kainestusmaja pidamiseks ei pädevust ega ka raha palkade maksmiseks. "See on väga ressursimahukas, see eeldab inimeste palgakulu, see eeldab opereerimiskulu. Pealegi Tallinna kainestusmaja ei teeninda ju ainult nii-öelda Tallinna linnakodanikke, vaid ka ümbruskaudsete omavalitsuste inimesi," sõnas Terik.

Siseminister Läänemetsa sõnul annaks kainestusmaja opereerimise linnale andmine PPA-le võimaluse suunata ressurss teistesse politseitegevustesse. Sealjuures on kavas suurendada munitsipaalpolitsei õiguseid.

"Olen võtnud eesmärgiks ka aastaid räägitud kohalike omavalitsuste korrakaitseametnike õiguste laiendamise, mis annaks võimaluse anda näiteks Tallinnale üle alkoholijoobes inimeste kinnipidamise ja valvamise ülesande. PPA-le jääks sellisel juhul vaid agressiivsete joobes inimestega tegelemine. Omavalitsus saaks aga pakkuda korduvalt kainestusmajja toodud inimestele vajalikke sotsiaalseid teenuseid, sest alkoholism on eelkõige haigus, mis vajab ravi, mitte karistust," selgitas Läänemets.