Saksamaa ja Prantsusmaa koostasid Euroopa Liidu reformiplaani
Sel nädalal käis Prantsuse-Saksa töögrupp välja Euroopa Liidu reformiidee. Reformi eesmärgiks on muuta Euroopa Liidu juhtimist efektiivsemaks juhul kui sellega liituvad ka Ukraina, Moldova ning Lääne-Balkani riigid.
Euroopa Liidu juhtimise reformist on Saksamaa ja Prantsusmaa ääri-veeri rääkinud juba mõnda aega, ent sel nädalal pani nende sõltumatu töögrupp kirja konkreetsemad ettepanekud. Näiteks järgmises 2024. aastal algavas valimistsüklis tuleks vähendada Euroopa komisjoni liikmete arvu, kaotada nõukogus ühehäälsuseprintsiip ning fikseerida europarlamendi liikmete arv.
"Kui siiamaani me olime harjunud sellega, et prantslased olid väga skeptilised ja sakslased olid väga skeptilised Euroopa Liidu laienemise suhtes, siis minule näitab see paber ja need konkreetsed ettepanekud, et laienemisse suhtutakse tõsiselt," ütles europarlamendi saadik Marina Kaljurand (SDE).
Europarlamendi saadik Jaak Madison (EKRE) ütles, et tema ei oleks üldse selle vastu, kui pandaks referendumile küsimus aluslepingute avamise kohta.
"Räägime siis läbi, et kui palju Eesti kaotab otsustusõigust näiteks kvalifitseeritud häälteenamusega, kas meie mõju välispoliitikas väheneb tänu sellele kui teatud riigid tänu oma rahvaarvule ja suurusele saavad otsustada meie üle või me ei ole sellega nõus," ütles Madison.
Ilmselt olekski kogu reformi kõige keerukamaks osaks ühehäälsuse põhimõttest loobumine julgeolekupoliitikas ja maksunduses. Marina Kaljurand siin probleemi ei näeks, sest üksi kipuvad tema sõnul jääma vaid mittedemokraatlikud riigid.
"Kui Eesti peaks kunagi olema sellises olukorras - mida ma loodan, et kunagi ei juhtu - nagu Ungari ja me oleme üksi, siis ongi vaja Euroopa Liidu sekkumist. Ehk täna ma olen valmis arutlema nendel teemadel kas mõnel juhul kvalifitseeritud häälteenamus ei ole pigem kaitsemehhanism väikestele riikidele," ütles Kaljurand.
Dokumendis valmistutakse laienemiseks aastal 2030. Ent Jaak Madison nii lühikest perspektiivi ei usu.
"Ukraina saab liituda ainult tingimuste täitmisel ja nende tingimuste täitmine - me räägime vähemalt 10-15 aastast, See ei ole eriti homse päeva teema. Omaette küsimus on Lääne-Balkani riigid. Ma ei ole väga kindel kui kiiresti on Albaania, Montenegro või Bosnia valmis liituma Euroopa Liiduga ja kas meil ongi seda nii väga vaja," rääkis Madison.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"