"Meil on täna kahte liiki hüvitised ja toetused – on töötuskindlustushüvitis, mida inimesed maksavad töötuskindlustusmaksest, samamoodi tööandjad. Ja sellest me hüvitame inimestele töö kaotuse puhul tulenevalt sissetulekust töötuskindlustushüvitise töötuse perioodil. Ja teine on töötu toetus, mida riik finantseerib riigi eelarvest üldistest maksudest. Ja need arutelud, kus mina olen osalenud ja need arutelud algasid juba kolm aastat tagasi, aga Covidi-kriis tuli vahele, siis ongi mõte kaotada ära töötutoetus ja tekitada üks uus kindlustusliik juurde – nn miinimum – või baashüvitis. Ja finantseerida seda ka töötuskindlustusvahenditest. Kuidas kõik see täpsemalt saab olema? Me räägime täna 2025. aastast, selge on see, et töötukassale see toob suurema surve," selgitas Paavel.

Küsimusele, mida see täpsemalt tähendab, kui riigieelarvest kaob 130 miljonit ära ja tuleb kuluna töötukassa juurde, siis kas töötukassa hangib raha juurde või hoiab oma tegevusi kokku, vastas Paavel, et arutelud on alles algusjärgus ja kõik variandid on lahti.

"Me oleme oma numbritele otsa vaadanud ja kuigi meie reservi maht tundub suur, see on üle 600 miljoni. Kuid suhtena kuludesse on eelarve meil oluliselt väiksem kui enne koroonakriisi. Kui enne koroonakriisi oli meil viie-kuue aasta reserv, siis täna napilt 1,6 aastat. Ehk sellist puhvrit meil täna väga palju ei ole. Sellest tulenevalt on kõik teed lahti."

Paavel tõi välja, et üks võimalus on vaadata üle tööturu teenuste pakett ehk ümberõpe, erinevad nõustamised. Samas tunnistas ta, et töötukassa on juba sinna sisse vaadanud ja väga palju kokkuhoiuruumi enam pole.

"Aga põhiline ehk hüvitise ületoomine töötuskindlustuse eelarvesse pigem tähendaks seda, et me teeme seda riigiga kombineeritult, riigieelarvest toetatakse näiteks mingis osas tööturu teenuseid. Või üks variant on ka see, mille seadus on meile ette kirjutanud, et võib tõsta töötuskindlustuse maksemäära."

Saatejuhi täpsustavale küsimusele, kui palju seda peaks tõstma, et tagada ära tänane teenuste määr, vastas Paavel, et seadus on selleks piirid ette andnud.

"Üks protsendipunkt on kuskil 13 miljonit. Eks me nendes piirides arvutame. Aga ütlen kohe ära, et maksemäära tõstmine on kõige tagumine variant. Eelkõige uue hüvitise disain ja teenuste pakett on need kohad, kus me oleme valmis vaatama, et meie kulud oleks mõistlikud."

Küsimusele, kas uue disainiga muutub lühemaks ka periood, kus inimesele makstakse hüvitist, vastas Paavel, et ka see on võimalik.

"Selle uue hüvitise puhul me oleme rääkinud, et kui täna saavad inimesed töötutoetust kuus kuud, siis tulevikus võiks see olla neli kuud. Aga see on jälle väga esialgne hinnang. Tuletan ka meelde, et just juuli algusest hakkas meil kehtima uus töötuskindlustuse seadus, kus esimest korda on võimalik töötuskindlustushüvitist pigem pikendada, juhul kui majanduses on raskemad olud. Me vaatame kogu aeg süsteemi ümber ja midagi hullu siin pole. Töötuskindlustuse süsteem on töötanud üle 20 aasta ja ongi viimane aeg päris sisuliselt need arutelud pidada."

Paavel avaldas ka lootust, et arutelude käigus jõutakse ka selleni, kus saab avatult rääkida olukorrast, kus inimesed tulevad töötukassasse ravikindlustuse pärast ning kus motivatsioon tööd leida pole kõige tähtsam.

"Vaid sellel eluperioodil on ravikindlustuse saamiseks töötukassa uks kõige lähemal. Ja kõige lihtsam uks. Neid inimesi meie pea 50 000 kliendi hulgas ei ole vähe. Analüüsid näitavad, et hüvitised pigem seovad inimesed töötusesse, kui aitavad väljuda. Aga lõppkokkuvõttes, kui nad tööle jõuavad, on nad pärast paremas olukorras kui ilma hüvitiseta inimesed."

Meelis Paavel avaldas kokkuvõtvalt lootust, et järgmise aasta keskpaigaks on selgus majas, mis muutused 2025. aasta teises pooles kehtima hakkavad.

Majandusministeerium plaanib aastatel 2025–2027 kärpida töötute abistamise vahenditest 130 miljonit eurot. Täpsemad sammud alles selguvad, kuid ministri sõnul on võimalik, et toetuste maksmise periood lüheneb ning töötukassa pakutavad koolitused korraldatakse ümber.