Väga kiire hinnatõus on keskpanga hinnangul aga läbi saanud ning tänavu on see aasta keskmisena eeldatavasti 9,4 ja järgmisel aastal 3,4 protsenti.

Juunis prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduslanguseks üks protsenti ning tuleva aasta majanduskasvuks 2,4 protsenti.

Keskpanga teatel on majanduse seis on tavapärasest kehvem, kuid kõik sektorid pole sama halvas olukorras. Suuremad tagasilöögid on tabanud tööstussektorit, millel on tulnud hakkama saada tarneprobleemide, peamiste eksporditurgude languse, vahetuskursi kallinemise ja tootmiskulude tõusuga.

Tööstussektor on tellimuste vähesuse tõttu pidanud vähendama töötajate hulka, teenustesektori hõive on aga kasvanud. Raskused eksportivas sektoris kanduvad edaspidi üle majanduse tervikpilti ning töötus suureneb senise majanduslanguse tagajärjel järgmisel aastal 8 protsendini.

Tööotsijate arvu kasv toob omakorda kaasa palgakasvu aeglustumise. Palgakasv jääb kahel järgmisel aastal 6 protsendi lähedusse.

Majandus hakkab tuleval aastal kosuma ja inflatsioon aeglustub

Tuleval aastal pöörab majandus prognoosi järgi pärast kaheaastast langusperioodi tagasi kasvule. Selle taga on ostujõu paranemine nii Eestis kui ka eksporditurgudel, kuid ostujõu visa taastumine võimaldab järgmisel aastal saavutada üksnes 1,4 protsendi suuruse majanduskasvu.

Erinevalt Eestist, kus intressitõusude mõju jõuab ujuva intressi tõttu laenuklientideni väga kiiresti, kandub rahapoliitika karmistumise täismõju euroalale tervikuna märksa pikema aja jooksul. See raskendab nõudluse taastumist Eesti eksportijate jaoks olulistel välisturgudel. Nõudluse kasvu piirav mõju on ka sellel, et riigid on pärast kriise võtnud suuna eelarvetoe vähendamisele. Mõnevõrra kiiremat, 4 protsendi suurust majanduskasvu võib Eestis oodata 2025. aastal.

Intressitõusud on asunud tarbimiskulutuste kasvu piirama ning kulusurved leevenevad, mistõttu jätkab ka inflatsioon aeglustumist. Hinnakasvu aeglustab ka euro vahetuskursi kallinemine.

Kui augustiks aeglustus inflatsioon 4,6 protsendile, siis aasta lõpuni jääb see 4–5 protsendi vahele, tuleva aasta inflatsiooniks ootab keskpank 3,4 protsenti ning 2025. aastal 1,9 protsenti.

Püsiv eelarvepuudujääk mõjub halvasti Eesti konkurentsivõimele

Eesti Pank märkis, et kui valitsus ei tee eelarve tasakaalu püsivalt parandavaid otsuseid, siis jääb riigieelarve tulevastel aastatel ulatuslikku puudujääki. Riigivõla intressikulu suureneb võlakoormuse kasvu tõttu, aga lisaks võib laenuintress kasvada riigireitingu halvenemise tõttu.

Suurenev intressikulu koos kasvavate vajadustega muudeks kuludeks (mh sotsiaal- ja riigikaitse, tervishoid, haridus) teevad aja möödudes tasakaalulähedase eelarveni jõudmise üha keerulisemaks. Seejuures tähendab püsiv puudujääk ka kestvat survet hindade tõusuks, mis mõjutab halvasti Eesti konkurentsivõimet.

Keskpanga hinnangul oleks mõistlik leppida kokku sammud riigieelarve puudujäägist väljumiseks ning neist kinni pidada. Teadmatus eelseisvatest maksumuudatustest teeb ettevõtetele investeerimisplaanide tegemise raskemaks, mis kahjustab majanduse kasvuvõimet.

Eesti ettevõtted on pidanud hakkama saama konkurentidest kiirema kulude kasvuga ning sellega toime tulemiseks peab tootmis- ja äriprotsesse tõhustama.

Eesti Panga hinnangul võiks riik aidata uute kontaktide leidmisel neid majandusharusid, mis kannatasid sõja puhkemise järel seniste tarnekanalite hävimise ja peamiste eksporditurgude halva olukorra tõttu. Majanduse pikaajalise kasvuvõime suurendamisel on ettevõtluskeskkonna parandamisest ja administratiivsete tõkete eemaldamisest rohkem abi kui eelarvestiimulitest, märkis keskpank.