Rahandusministeerium esitas eelnõu, millega kõrgemate riigiametnike palgatõus ei tule nii suur, kui see on praegu seadusega ette nähtud. See ei puuduta aga riigikogu liikmeid. Põhiseaduse paragrahv 75 ütleb, et riigikogu liikmete tasu muuta ei saa, saab muuta ainult järgmise koosseisu tasu. Küll aga saaks vähendada või üldse kaotada kuluhüvitiste maksmise. Mis te riigikogu esimehena sellest arvate?

Ma alustaks plaanist külmutada kõrgemate riigiametnike palgatõus. See on kindlasti ettepanek, mida mina toetan. Põhjusel, et arvestades riigi rahanduse rasket olukorda ja seda, et palgatõusu ei ole valdavas sektoritest, kui kooliõpetajad välja arvata. Siin peab riigisektor kindlasti näitama solidaarsust.

Vastab tõele, et riigikogu liikmete palka ei ole võimalik muuta selle praeguse koosseisu jaoks. Seda põhjusel, et see on kirjutatud sisse põhiseadusesse. Ja põhiseadust täna meil muuta ei ole kuidagi palgaga seoses võimalik. Küll aga see on meil võimalik teha muutusi kuluhüvitistega seoses. Arvestades tänast olukorda, siis mina kindlasti toetan kuluhüvitiste vähendamist.

See ei ole ka uus idee. Sellega on kaasnenud ka idee, et kui kuluhüvitisi vähendada, siis tuleks lõpetada ka nende administreerimine. Aga see on kindlasti arutelu riigikogu fraktsioonide jaoks. Sest kui me arutame kõiki riigikogu fraktsioone puudutavaid küsimusi, tuleb see küsimus arutada kõikides fraktsioonides ja leida kesktee. Kindlasti need arutelud seisavad ees, aga nagu öeldud, mina toetan kuluhüvitiste vähendamist praeguses olukorras.

Kui suur see vähendamine võiks olla? Poole võrra, nagu vähendatakse palgatõusu kõrgematel riigiametnikel?

Ma ei oska neid arvutusi täpselt hinnata. Siin on olnud erinevaid analüüse, mida on silmas peetud kuluhüvitiste vähendamisega. Need on kuskil seal 15 ja 20 protsendi juures, mida on välja toodud riigikogu liikmete kuluhüvitiste vähendamisega.

See on siis protsent praegustest kuluhüvitistest või need kuluhüvitised võiksid olla 15–20 protsenti palgast?

Kui me räägime praegustest kuluhüvitistest, siis need on 30 protsenti riigikogu liikme palgast. See vähendamise plaan tõesti jääb sinna 15 ja 20 protsendi vahele. Need on on siin erinevatest aruteludest läbi jooksnud ettepanekud. Aga nagu ma ütlesin, siis see on teema, mis tuleb läbi arutada riigikogu fraktsioonides ja siis saab kujundada konkreetse seisukoha.

Kas te toetate mõtet, et riigikogu liikmetele võiks laiendada samasuguse süsteemi kui valitsuse liikmetele ehk et ka nemad saavad hüvitist, aga see on üks kindel summa? See kantakse nende arvele ja nad selle eest mingeid tšekke esitama ei pea. Ehk kaob ära administreerimise vajadus.

Riigikogus on olnud arutluse all, et kui kuluhüvitisi vähendada, siis võiks ka lõpetada ära selle administreerimise. Sest ka see administreerimine ise on kulukas. Et see annab ka teatava võimaluse kokkuhoiuks.

Aga see on siis tõesti küsimus, mida riigikogu peab ise otsustama. Ma meenutaksin, et enne 2003. aastat selline süsteem ka kehtis, aga siis otsustati kehtestada praegune kuluhüvitiste süsteem ja suurendati ka kuluhüvitiste summat. See kõik muudeti administreeritavaks. Praegu on tõesti õhus küsimus, et võib-olla naasta sellise varasema lahenduse juurde. Aga selle osas peavad fraktsioonid kujundama oma laiema seisukoha.

Kas Vihulas arutati ka, mida teha siis riigikogulaste palkadega ja kas kuidagi süsteemi muuta? Ma saan aru, et praeguse koosseisu puhul pole midagi teha, aga millised ettepanekud olid laual järgmise koosseisu teemal? Et riigikogu liikmete palk ei sõltuks sellest, kui kõrge on Eestis hinnatõus ja vastavalt sellele saavad kohe palka automaatselt juurde.

Vihulas oli päris palju ettepanekuid laual. Ja üks ettepanek oli kehtestada riigikogu liikme palk neljaks aastaks, mis eeldab ka olulist seadusemuudatust. Kõik küsimused olid laual seoses riigikogu liikme palgaga ja loomulikult neid küsimusi täna ka tõsiselt arutatakse.

Kes selle ettepaneku esitas?

Selle ettepaneku tegin mina ise.

Et kui riigikogu liige on valitud, siis ta teab, mis on tema palk järgmised neli aastat?

Jah, ta teab, et tal on üks fikseeritud palk neljaks aastaks, mis arvestab selle hetke vajadusi. Ja arvestab ka selle töö vastutusrikkust ja kaalu. Aga samal ajal järgneva nelja aasta jooksul see palk ei tõuse. See oli üks ettepanek, mida arutada. See eeldab muidugi ka jälle oluliselt seadusemuudatusi, aga selleks see Vihula arutelu oligi, et kõik sellised pika perspektiivi otsused läbi kaaluda.

Millist hääletust riigikogu liikmete palga muutmine vajab? Kas see vajab lihthäälteenamust või vajab 68 häält ehk kahte kolmandikku?

Antud juhul eeldab see koosseisu häälteenamust.

Ehk koalitsioon saaks sellega ise hakkama?

Jään selle vastuse võlgu. Aga kõiki küsimusi, mis puudutavad riigikogu liikmete palka, arutatakse laiemalt ja üritatakse leida konsensus erakondade vahel. Reeglina on see ka saavutatud. Ja reeglina on riigikogus suudetud nendes küsimustes kokku leppida.

Kui te otsustate, et kuluhüvitiste süsteem tehakse ümber ja neid vähendatakse ning ka administreerimine kaob ära, siis kui palju maksumaksja raha me võiks kokku hoida?

Selle vastuse ma jään praegu võlgu. Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Mingeid arvutusi ei olegi tehtud? Kindlasti on!?

Seda arvutust täna kindlasti tehtud ei ole, aga kui see teema muutub aktuaalseks, siis riigikogu kantselei kindlasti need arvutused teeb.