Hinnatõusu pidurdamiseks on Euroopa Keskpank muutnud laenuraha kallimaks ning keskpanga intressimäärade tõustes on oma intressimäärasid tõstnud ka kommertspangad.

Laenuintresside tõus on olnud nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele väga järsk, nentis Eesti Panga president Madis Müller majandusprognoosi tutvustusel.

Kui aasta eest oli tagatisega uue eluasemelaenu keskmine intressimäär Eestis 2,7 protsenti, siis tänavu augustis on see kerkinud 5,58 protsendini.

Ettevõtetele antud pikaajalise laenu keskmine intressimäär oli augustis 6,34 protsenti, samal perioodil aasta tagasi 3,4 protsenti.

Mülleri sõnul erinevad Eesti, Läti, Leedu ja Soome, kus on laenulepingud valdavalt seotud euriboriga ujuva intressimääraga selle poolest, et neis riikides tajuvad intressimäärade tõusu väga selgelt ka laenuvõtjad, kes on laenu võtnud juba varem, mil intressimäärad olid madalad.

Kui möödunud aasta suveni oli paljude Eesti laenudega seotud kuue kuu euribor alla nulli, siis esmaspäevaks oli see kerkinud 4,122 protsendini. Enne viimast majanduskriisi liikus kuue kuu euribor kahe ja viie protsendi vahel.

"Ehk me oleme olukorras, kus ka kogu laenujäägilt on intressimaksed tõusnud, tegelikult rohkem kui näiteks riikides, kus on levinud pikemaajaliselt fikseeritud intressimäärad laenudelt," sõnas Müller.

Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on majapidamiste intressikulu möödunud aastaga võrreldes pea kahekordistunud ligikaudu 800 miljoni euroni ning ettevõtete intressikulu enam kui kahekordistunud ligikaudu 1,2 miljardi euroni.

Tuleval aastal moodustab intressikulu ettevõtete laenudes keskmiselt 15 protsenti kogukasumist.

"See on suhteliselt tuntav tükk, aga võiks olla ettevõtlussektori poolt tervikuna alla neelatav," ütles Müller.

Kodumajapidamiste intressikulu arvestas keskpank suhtena tarbimisest, kus see moodustas umbes kaks protsenti tarbimisest.

"Jällegi, võrreldes kahju ja probleemidega, mida tekitab pikka aega liiga kiire hinnatõus, siis ikkagi see hind on pigem väiksem kahju mõttes, mis tuleneb intresside suurenemisest," sõnas Müller.

Probleem on, et see kulu on aga jaotunud väga ebaühtlaselt.

"Näiteks kodulaenude puhul, inimesed, kes võtsid aasta-kaks tagasi nii suure laenu, kui pank neile oli valmis andma, nende jaoks tõesti intressikulu on ilmselt pere-eelarves kasvanud väga olulisel määral. Näiteks kes võttis 100 000 eurot kodulaenu, tema laenumakse kuus on kasvanud umbes 500 eurolt 700 eurole, mis on palju tuntavam mõju kui keskmine kaks protsenti kogutarbijate peale," rääkis Müller.

Mülleri sõnul saavad inimesed siiski oma laenudega hakkama ja üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal on väike.

Täna on kodulaenuga raskustes iga 550. laenuvõtja.