"Aktuaalne kaamera": bussifirmad uusi kommertsliine avama ei kiirusta
Tasuta sõit suretas maakonnaliinidel välja kommertsliinid. Kuigi priisõit saab järgmise aasta lõpuga läbi, ei kiirusta bussifirmad uusi kommertsliine avama. Seda hoolimata tõigast, et vajadus väljumiste arvu suurendada ja uusi liine avada on olemas.
Maakonnaliinidel on sõitjaid nii palju, et ühistranspordikeskused räägivad juba pikemat aega vajadusest väljumiste graafikut tihendada ja uusi liine avada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigil liinivõrgu tihendamiseks raha ei ole. Aga et tekkinud tühimiku võiks täita dotatsioonita vedavate kommertsliinide taasavamine, Harjumaa ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk ei usu.
"Kui nüüd panna konkureerima kommerts ja avalik, siis on selge, et kommerts jääb kaotajaks, puhtalt rahaliselt. Kui me räägime enne tasuta transpordi tulekut, siis oli piletitulu Harjumaal ca 60 protsenti, tänane piletitulu, kui me protsentuaalselt võtame on kuskil 18 protsenti," ütles Nilisk.
Niliski sõnul võib kommertsliinide tagasitulek tulla kõne alla ekspressbussina suurte asumite vahel, aga see tähendaks seda, et tõenäoliselt tuleks seal panna seisma kõrval avalik teenus.
Harjumaa viimase maakonnasisene kommertsliini Tallinn-Saku pani Hansabuss kinni mullu suvel. Ettevõtte juhatuse esimees Indrek Halliste sõnul oleks enne liinide taasavamist vaja korrektset info inimeste liikuvuse kohta, aga seda Eesti riigi praegu pole.
"Selleks et saada neid liikuvusandmeid, siis oleks vaja ühtset piletimüügisüsteemi, sealhulgas ka kommertsülest, kuskohast me saaksime mittepersonaliseeritud liikuvuseandmed, ja selle pealt saaks hakata planeerima ühistransporti laiemalt. Aga siit saaks ka mõelda, kus on see koht, kuhu kommerts saaks tulla," sõnas Halliste.
Halliste sõnul oleks pärast liikuvusanalüüsi ilma turutõrketa piirkondades, näiteks Tallinna ja Tartu kuldses ringis võimalik üle minna kommertsvedudele, aga seda alles siis, kui lõppevad senised lepingud. Seetõttu võib kommertsliinidele üleminek tulla kõne alles 2030. aastal.
Sebe juhatuse liige Mart Raamat ütles, et tähtis oleks kui riik saaks ise oma liikuvusreformi analüüsi tehtud, et siis saavad sellega seoses bussiettevõtted teha oma plaane, kuidas Eesti inimestele paremat liikuvusteenust pakkuda.
Regionaalminister Madis Kallase (SDE) sõnul pole veel selge, kas uuest aastast saavad ühistranspordikeskused piletitulu endale jätta liinivõrgu parandamiseks või vähendab riik selle võrra neile makstavat dotatsiooni. 2024. aasta esimesel poolaastal tuleb Kallasel esitada valitsusel ühistranspordi muutmise kava, millele eelneb liikuvuse uuring.
"Peamine uuring põhineb mobiilsel positsioneerimisel, mis näitab kõige täpsemini ära, kuidas inimesed liiguvad ja mis aegadel nad liiguvad," ütles Kallas.
Reformitud ühistransport peaks sõitma hakkama 2025. aastal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov