Ehitusjärelevalveinspektor Aare Kaisi katse septembri keskel peatada loata ehitust on vaid üks pisike stseen väga pikas saagas. Selles vaikses elurajoonis Tallinna kesklinnast kümne minuti sõidu kaugusel hargneb tüli, mis on korraga jabur, traagiline ja õpetlik. 

"See on väga ebatavaline, sellist nahaalsust ei ole näinud, et keegi Tallinna linnas üle kümne aasta oleks kasutanud," rääkis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Järelevalveosakonna juhataja Kenneth Rivis.

Loo keskmes on abikaasad Natali ja Dradi Desen Desolej Wisser, kelle puhul juba nimi ütleb, et tegemist pole päris keskmiste kodanikega. Kui vabariigi algusajal kandsid nad nime Natalia ja Vjatšeslav Visser ning naine töötas ehitusinsenerina ja mees ettevõtjana, siis selle sajandi algul hakati huvi tundma alternatiivse maailma vastu. 

"Härra on selgeltnägija, paneb kaarte inimestele. Tal on selleks korter kesklinnas, kus ta neid vastu võtab. Ja proua on siis koduperenaine - riisub ja jalutab kasukaga mööda Mõtuse tänavat edasi-tagasi," rääkis naabruskonna elanik Tiit Kaljund.

Dradi nimega on seotud üks osaühing ja üks MTÜ, mis mõlemad märgivad tegevusvaldkonnana "mujal liigitamata tervishoiu". Kuid tema koduleht kutsub kohe sissejuhatuseks "esoteerika, ekstrasensoorika ja maagia salapärasesse maailma". Nii lubab end doktor Wlaviona esitlev härra ravida "haigusi, mida tavameditsiin loeb ravimatuteks" ja ennustada tulevikku ehk teada tulemust "enne juhtuva toimumist". Aga anda abi ka näiteks suhteküsimustes, äriplaani koostamises ja isegi "parima ostu sooritamiseks, näiteks autoostu puhul." Paraku ei ole härra Wisseril endal hästi läinud ei äriotsused ega tuleviku ettenägemine, mis puudutab tema oma kodu. 

"Ma olen 2012. aastast pidevalt kohtus käinud, et oma maa ja kinnistu asjad korda saada ja nemad viskavad mulle omakorda kaikaid kodarasse," rääkis Dradi.

Maja jäi 15 aasta eest perele kitsaks

Mõtuse tänava saaga on kestnud tegelikult juba rohkem kui 15 aastat ja algas ruumikitsikusest. Nimelt jäi väike ja päevinäinud maja Kristiines aadressil Mõtuse 27 ühel hetkel perele väikseks, mistõttu tekkis plaan anda hea asukohaga krundile uus elu.

"Omal ajal planeeris sinna 17-korruselist ärihoonet ja ta oli väga pettunud, kui öeldi, et siia ta seda maja ehitada ei saa, sest tema arvas, et see on tema oma ja tema ehitab sinna, mida tema tahab. /…/ Ja siis on ta seda muidugi ka üritanud hiigelsummade eest maha müüa, sajandi alguses krooniajal oli ta müügis 103 miljoni krooniga ehk siis /…/ ühe ruutmeetri hind tuli rohkem kui vanalinnas," kirjeldas Kaljund.

Kui suurejoonelistest äriplaanidest asja ei saanud, tuli Wisseritel uus idee. Nende kinnistu kõrval seisis tühjalt riigimaa, mida kohalik rahvas kasutas teena, et lõigata lähedal asuvasse bussipeatusesse. Wisserid soovisid naaberkrunti ostueesõigusega soodsalt ära osta, et rajada sinna endale uus maja. 

"Me iga päev mõtlesime sellest. Iga päev, kui hakkasime siin elama, mõtlesime, et me tahame midagi ehitada, suuremat, et kõik pere oleks koos. Kõik lapsed oleks koos /…/ selles [vanas] majas pole seda üldse võimalik teha," ütles Natali.

Aastad möödusid, kuni 2012 vormistas riik naaberkrundi elamumaaks, andis sellele aadressi Mõtuse 25a ja kuulutas välja avaliku enampakkumise, kus Wisserid 1500-ruutmeetrise maatüki lõpuks turuhinnaga ära ostsid. Loodetud õnne asemel aga siit alles õnnetused pihta hakkasid. 

Projekt pole komisjonist kunagi kaugemale jõudnud ja ehitusluba ei ole

Nimelt kavandasid Wisserid kolmekorruselist maja, kuhu mahtunuks elama nii nemad ise, nende kolm last kui ka eksootiliste lindude kollektsioon. Aga linnaametnikud näitasid projektile punast tuld.

 "Ta ütles, et ei meeldi. Lihtsalt maja ei meeldi, ta siia ei sobi nagu. Ja miks? Sellepärast, et ta on väga suur," ütles Natali. "Meie elu korraldab ehitusregister ja nemad seal kirjutavad, mida neile meeldib kirjutada. Tema ongi selle jama kokku keeranud. Maja siin me andsime Kristiine linnaosavalitsusele, arhitekt tegi valmis planeeringu ja see anti üle registrile. Register pani selle üles ja siis paari kuu pärast võttis selle maha ja tänase momendini ei taha seda uuesti üles panna," sõnas Dradi.  

Ametnike juuksekarva poolitamisest võib rääkida nii mõndagi, aga antud juhul ei ole tegemist tähenärimisega.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti järelevalveosakonna juhi Kenneth Rivise sõnul lugupeetud ravitseja kas ajab fakte segamini või lihtsalt luiskab. Mõtuse 25a puhul pole tema sõnul mitte kunagi linna projektikomisjoni laualt kaugemale jõutud ja kindlasti pole tal kehtivat eluaegsest ehitusluba, nagu väidab dr Wlavio. 

"Ma ei oska kommenteerida, mis toimub teise inimese peas. Et kui keegi väidab, et jah, ma käisin, vestlesin Kristiina linnaosas näiteks arhitektiga või Tallinna linnaplaneerimisametis arhitektiga ja talle lubati mingisugust ehitusõigust, mingisugust ehitusmahtu, siis kindlasti on selline lubadus - kui see üldse eksisteerib - kuskil paberi peal," ütles Rivis.

"Mõtuse tänav 25a kinnistule ehitusluba kunagi väljastatud ei ole. Selline võimalus, et ehitusluba on kuskile ära kadunud, on võimatu," kinnitas Rivis.

Ehk siis veel üle korrates: Wisseritel pole ehituseks lube, linna ametnikud vaatasid Wisserite majajoonised küll üle, kusjuures mitu korda, aga keeldusid kooskõlastusest, sest hoone suurus ja kõrgus ei vasta selle piirkonna üldplaneeringule. Samas pakkusid ametnikud nii kirjalikus kui suulises vormis välja lahenduse, et kui nad oma kaks krunti liidaks, saaks seal teatud mahus siiski ehitada. Kuid Wisserid panid tuima edasi ja ametnikele sisuliselt ei vastanud.

Ühepereelamu asemel korterite arendus 

Lisaks avastati maja eskiisi lähemalt uurides, et ühepereelamu sildi all kavandavad Wisserid tegelikult tõenäoliselt kinnisvaraarendust, kus üle 450-ruutmeetrine hoone jagataks korteriteks ja pandaks eeldatavasti hoopis müüki.

"Ehk siis, kui me näeme seda, et on võimalik lihtsalt kergseintega lahendada ära ehitus, teha ühest ühepereelamust näiteks viie korteriga elamu, kuna tavapärasele üksikelamule ei kavandatavateks kahte trepihalli eraldi sissepääse tänavalt, hoovi poolt ja nii edasi, et see tüpaaž vastab pigem korterelamule kui ta vastab üksikelamule," ütles Rivis.

Wisserid leiavad, et on bürokraatliku kambaka ohvrid ja ametnike keeldumiste taga on hoopis kättemaks kaebekirjade ja hagide eest. Nimelt, kõigi muude sekelduste kõrval hagesid Wisserid linna aastaid ja nõudsid ei vähem ega rohkem kui 12 miljonit kahjutasu, süüdistades ametnikke erastamisega venitamises. Kohus otsustas, et hagi oli täiesti alusetu.

Seda suurem oli Wisserite sõnul nende solvumine ja hämming, kui kolm aastat tagasi kerkis kummalegi poole nende maja justkui ilma suurema bürokraatiata kaks lahmakat kortermaja. Ehkki nendel majadel olid kõik load olemas, lõid Wisserid nüüd pikema jututa oma krundil kopa maasse. 

"Mis ma teha saan? Ma teen nagu mu naabrid. Kui seal on anarhia ja seal on anarhia, siis ma teen sama, ma olen anarhist," ütles Dradi. "Me juba väsisime oodata, millal nad lubavad seda teha. Võib-olla me mõtlesime seda ka, et kui nad lõpuks näevad, mis siia tuleb, siis neile ka võib-olla see meeldib," sõnas Natali.

Kommunikatsioonid rajati loata

Signaal, et Mõtuse 25a toimub vundamendi ja maa-aluste kommunikatsioonide loata rajamine, jõudis linnavalitsusse ja esimene ametlik ettekirjutus tööde peatamiseks väljastati eelmise aasta 29. aprillil. Rivise sõnul püüdis linn esialgu heaga ja hoiatas, et kui koppa seisma ja kellut käest ei panda, määratakse omanikele 1000 eurot sunniraha.

"Ohuolukord kõrvaldati ja see tegevus nagu sai peatatud ja me täitsime selle eesmärgi selle ettekirjutusega, mis me olime seadnud," ütles Rivis. "Kuniks siis selle aasta kevadeni. Ehk siis 2023. aasta aprill-mai hakkas seal aktiivne ehitustegevus pihta, asuti laduma müüritist. See oli see hetk, kus me saime aru, et tegelikult omanik on alustanud ehitamist ilma igasuguse ehitusloata," ütles Rivis.

Tänavu 22. mail tuvastas inspektor, et Mõtuse 25a vundamendile oli laotud seitse rida kiviplokke, kaks nädalat hiljem oli lisandunud veel kümme rida ja juuni lõpuks paigaldatud juba esimese korruse vahelaepaneel.

Naabermajas elava Ralf Siigi jaoks asendus sportlik huvi ühel hetkel tõsise murega.

"Valmis üks korrus ja siis valmis teine korrus ja kuna see maja või ehitis on meie majale päris lähedal /…/ siis hakkas tekkima selline väikene hirm, ütleme nii, et kuhu see asi siis läheb. Ja läks ka kolmanda korruseni, et järjest tood ehitusmaterjali juurde ja mehed sebisid ja maja järjest kasvas," rääkis Siig.

Ettekirjutustega määrati sunnirahasid üle 50 000 euro

Suve jooksul külastas ehitusinspektor Mõtuse tänavat regulaarselt, kohati isegi mitu korda nädalas ja määras erinevate ettekirjutustega sunnirahasid kokku üle 50 000 euro. Nood trahve ei tasunud, vaid ehitasid edasi ja pommitasid kõikvõimalikke linna- kui ka asjasse mittepuutuvaid riigiametnikke pahaste kirjadega – kuni õiguskantsleri, kapo ja peaministrini välja. 

E-mailid on pikad ja segased - alates sellest, et korruptiivsed ametnikud "võltsivad õigusakte" ja "hõivavad võõraid territooriume" kuni selleni, et korraldatakse varjatud süütamisi ja mõrvu, et maade tegelikest omanikest vabaneda.

"Ma olen neid kirju lugenud sellel eesmärgil, et aru saada, kas sealt on midagi, millest on võimalik nagu inimesega laskuda siis diskussiooni selles osas, et kuidas peatada ebaseaduslik ehitustegevus. /…/ mida te ehitate, miks te ehitate, aga seda ma sealt kirjadest paraku leidnud ei ole. /…/ Ma pean paraku möönma, nagu möönma pidi halduskohus, et tekstil ei ole otsa ega äärt," ütles Rivis.

Wisserite Mõtuse tänava kruntidega seoses on tehtud kümmekond ettekirjutust või kohtumäärust, millest ükski pole Wisserite kasuks. Mitmed kaebused jäid üldse käiguta, sest Dradi Wisser, kes muide esindab kohtus ennast ise, väljendub lihtsalt niivõrd segaselt.

Hoolimata kõigest ehitus jätkus. Kuni augusti keskel saavutas maja täiskõrguse ja algas ettevalmistus katuse paigaldamiseks. Sel hetkel jõuab info tülist ka "Pealtnägijani". Peremees ja perenaine tegid saatemeeskonnale tuuri hoones, mida nimetavad oma elutööks ja pensionipõlve koduks. 

Naabrite hinnangul on hoone seejuures ehitatud kiuslikult – suurele krundile, kuid otse naabrite akende alla.

Krunt enampakkumisel

"Pealtnägija" rääkis nii ametnike, naabrite kui Wisseritega korduvalt ja augusti lõpus on õhus lootusekiir, et äkki peatavad omanikud siiski ehituse ja ajavad dokumendid korda. Kuid oodatud läbimurret ikkagi ei tule. 14. septembril märkasid naabrid, et kõrvalkrundil käis taas vilgas ehitustegevus ja kutsuvad kohale inspektori ning "Pealtnägija". Projekti neil ette näidata ei olnud.

Kenneth Rivis tunnistab, et tegemist on tema ametnikukarjääri kõige keerulisema juhtumiga. Tema sõnul on ametnikud kulutanud päevi, et pensionäride paarile nende õigusi ja kohustusi selgitada. Kuigi sentigi sunniraha Wisserid tasunud pole ja pole märke, et ehitus peatataks, ei saa linn tema sõnul vastu võtta ka otsust maja lammutada enne, kui kõik vajalikud sammud on eelnevalt astutud, et kodanikud ise lõpetaksid seaduserikkumise. 

"Mida täpselt ehitatakse, me täna ei tea. Me ei tea, kas see vastab ohutusele. Me ei tea, kes on need inimesed, kes seal võib-olla kunagi elama hakkavad. Seega siit üleskutse, ärge jumala pärast ostke endale korterit mõtuse tänav 25a kinnistule, ärge ostke seda kinnistut endale sellisel kujul," ütles Rivis.

Nii mõnigi, kes juhtumiga kokku puutunud, ütleb kokkuvõtteks, et tegemist ei ole lihtsalt naljaka kommunaaldraama või juriidilise anomaaliaga, vaid lausa sotsiaalse ummikseisuga – süsteem on hädas, kui kodanik ei saa aru või ei taha aru saada, kuidas asjad käivad. Wisserite perekond, kes on matnud lubadeta ehitamisse juba kümneid tuhandeid eurosid, usub siiralt, et nende maja ei hakata lõpuks lammutama. 

"Ei, nad ei või seda teha, kui see on minu isiklik maa ja maja, kuna ma olen selle riigilt ostnud, et ükskõik, mis asi siin platsil ka ei ole, minu seaduslikul maal, siis see on minu. See, et see nendele ei meeldi, see on nende peavalu," sõnas Dradi.

Viimane areng on, et ehitustegevus on peatatud ning kohtutäitur arestis Wisseritele määratud sunniraha katteks nii kinnistu kui nende firma osakud. Alates eelmise nädala teisipäevast on kõnealune kinnistu koos osaliselt või täielikult lammutamisele kuuluva ebaseadusliku ehitisega 190 000-eurose alghinnaga enampakkumisel.