Michal: põhimaanteede valmimine nõuab rohkem raha, kui RES-is kirjas

Et saada 2030. aastaks valmis Eesti neljarajalised põhimaanteed, on vaja rohkem raha, kui on praegu riigi eelarvestrateegias (RES) kirjas, ütles kliimaminister Kristen Michal (Reformierakond).
Plaani ehitada riigi põhimaanteed aastaks 2030 valmis, pidurdab rahapuudus.
"Teedes on rahastusega loomulikult kitsas, see ei tule ilmselt kellelegi üllatusena. Me saime täiendavat raha küll juurde teedeehitusse – kümme miljonit. Kergliiklusteede ehitusse tuleb ka raha juurde. 96 miljonit läks linnadesse rattateede ehituseks ja trammiehituseks Tallinnasse. Tallinn, Tartu ja Pärnu said igaüks 12 miljonit rattateede ehituseks. Samuti läheb ühistranspordimeetmesse veel hulk raha," rääkis Michal ERR-ile neljapäeval.
Ta möönis, et ehitus- ja taristuvaldkonda, nagu Rail Balticu ehitusse, läheb küll palju raha, aga teedele mõeldud raha läheb eeskätt hooldusesse ja veidi ka uute objektide arendusse. "Järgnevateks aastateks on eeldatud, et teede rahastus suureneb. Seda vähemalt on eelarvekõnelustel riigieelarvestrateegias indikeeritud, aga eks see paljuski sõltub sellest, kuidas eelarve nüüd
tulevikus kokku saab. Eks need debatid nüüd jätkuvad, sest nagu on teada, siis riigi tulupoolega tegeletakse samamoodi," rääkis Michal.
Ajakirjaniku küsimusele, kas selle jaoks, et 2030. aastal teedeehituse plaanid realiseeruksid, peaks tulema riigi eelarvestrateegiasse mõned sajad miljonid juurde, vastas Michal, et raha on kindlasti rohkem juurde vaja, kui praegu riigi eelarvestrateegias kirjas.
"Teeme oma parima, aga eelarvega on kitsad ajad ja ainukesed fondid, kust täiendavalt taotlusi on tehtud teede rahastuseks, on sõjalise liikuvuse programmid. Nende vastuseid meil veel ei ole, eks näis, kuidas nendega läheb," sõnas minister.
Ta lisas, et Eesti peab leidma omi vahendeid selleks, et teedesse investeerida.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Madis Hindre
Allikas: ERR-i raadiouudised