Peaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallik esitas advokaadi vahendusel kahjunõude idavedude skandaalist arvamusartikli kirjutanud endisele Tartu Ülikooli õppejõule Valdar Parvele ning sai temalt vabanduse ja 1500 eurot. 

"Miks see juhtum nii palju tähelepanu on saanud? Ühel pool on meil ühe arvamusloo autor, kes pole isegi ajakirjanik ja teisel pool on väga mõjuvõimsa perekonna liige," kirjeldas Turk olukorda.

Saatejuht Grete Lõbu viitas, et arvaja siis vabandas esitatud fakti eest ja tunnistas, et esitas valeväiteid ja maksis kahjunõude.

"See, kas see on fakt või mitte, mida avaldati, seda me tegelikult täna ei tea. Õiguslikult on see küsimus ikkagi lahtine, et kas see oli ikkagi faktiväide. Sest on faktiväide midagi, mis on nii must-valge, et seal ei tohi üldse vaidlemisruumi olla," kommenteeris Turk.

"Näiteks see tomat kaalub 300 grammi. Me ei saa vaielda selle üle, on ta siis peotäis või on ta pool kilekotitäit. See on hästi oluline küsimus. Ja see, et pooled lepivad kokku, et las ta siis olla faktiväide, ma lükkan ta ümber, see on poolte kokkulepe, mitte nii, et see õiguslikult niimoodi ka on, "lisas Turk.

Kui aga tegemist ei ole faktiväitega, siis on Turki sõnul tegemist hinnanguga.

"Ja hinnangud võivad olla väga laial skaalal. Hinnang on ju ka paroodia, hinnang on nali. Hinnang on minu arvamus millestki," sõnas Turk.

Turk ütles, et kohus ei oleks pruukinud sellist hagi rahuldada.

"Eriti kuna avaliku elu tegelane ei pruugi see isik olla, kes selle nõude esitas, küll aga ta oli kindlasti avalikus rollis. Selgelt on see teema, mis on kütnud Eesti põhjendatud huvi nüüdseks juba üle kuu aja," rääkis Turk.

Turk tõdes, et laimajate vastu nõude esitamine või kohtusse minemine on kahtlemata isiku õigus, vaatamata sellele, kas ta on tundmatu inimene või riigikogu liige. "Ega valet ei pea taluma. Aga eks inimene teeb oma otsustusruumi valguses selle otsuse, kas ta läheb kohtusse, kas ta pühendab oma elust järgmised kolm aastat sellele, et saavutada midagi. Ja see midagi on alati küsimärgiga. Me ju ka teame, mis on Streisandi efekt."

Saatejuht Grete Lõbu sõnas, et kui üks osapool on mõjuvõimsam ja tal on rohkem raha, siis see, kes tunneb, et tal nii palju mõju ja raha ei ole, ei pruugi hakata kohtus üritamagi.

Kohtus on väga raske vaielda, kui üks pool on mõjuvõimsam

"Ongi väga raske. Väga raske on vaielda kohtus kui osapooled on äärmiselt ebavõrdsed," lausus Turk.

"Kui näiteks tööõiguses on vaidlus, siis juba seadus on ette näinud hästi palju kaitsemeetmeid töötajale, sest me eeldame, et töötaja on nõrgem osapool. Aga sellises meedia vaidluses, kus me vaidleme selle üle, kus üks arvas ja teine arvab nüüd, et esimese arvamus tegi talle liiga, kas see oli ebaõige või ebakohane, siis seal meil ei ole selliseid kaitseklausleid, ehk me eeldame, et need vaidlevad pooled on pigem võrdses seisus. Ja kui sa ei ole võrdses seisus, siis ongi väga raske ja sellepärast ka inimlikult see otsus on täiesti arusaadav," rääkis Turk.

"Selline väljendusvabadust järjest piiravam liikumine on toimumas. Ega meil sellist seadust nagu väljendusvabaduse seadus, ei ole. Ehk väljendusvabadus on nii nagu ta on ja kõik, mis me kogu aeg juurde loome pigem piirab ja kitsendab seda ala, kus me olla saame," ütles Turk. "Ja tõepoolest need viimase aja näited, kus järjest enam minnakse kohtusse mitte organisatsiooni vastu, mitte Eesti Rahvusringhäälingu vastu, vaid otse ajakirjaniku vastu ja see õigus on kindlasti hagejal olemas, sest avaldaja on igaüks. Avaldaja olen praegu mina, on rahvusringhääling. Mõlemad oleme praegu avaldajad, kui ma kellegile praegu liiga teen."

Teine suur suundumus on Turki sõnul see, et kahjuhüvitised kipuvad kogu aeg tõusma.

"Kui me mõtleme, et 1500 eurot, siis see ei ole päris kogu maailm, aga võtame näiteks ajakirjaniku keskmise palga Eestis, 1407 eurot. See on üle kuupalga, see on üks kaheteistkümnendik ajakirjaniku aasta teenistusest. Ja tegemist on veel arvajaga, kes teeb seda hobikorras. Ta ei ole ju ajakirjanik," kommenteeris Turk.