Valitsus kinnitas tuleva aasta riigieelarve

Valitsus kinnitas teisipäeval 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Tuleva aasta eelarve tulude maht on 16,79 miljardit eurot ja kulude maht 17,67 miljardit ning investeeringute maht 0,82 miljardit eurot, puudujääk ulatub 1,7 miljardini.
2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb 2023. aastaga võrreldes samale tasemele ehk –1,2 protsenti SKP-st ning nominaalne defitsiit on 2,9 protsenti SKP-st.
Eelarve keskendub riigikaitsele, haridusele, majanduse elavdamisele ja rahanduse jätkusuutlikkusele. Eelarves on üheks prioriteetiks Ukraina toetamine.
Teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve 563-leheküljeline seletuskiri koosneb neljast osast ja 18 lisast.
Seletuskirja juhatab sisse rahandusministri eessõna, sellele järgnevad 355 leheküljel neli põhiosa ehk riigieelarve ülevaade, riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve, 2024. aasta riigieelarve vahendite liigendus ning eelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused.
Võrdluseks – möödunud aasta 502-leheküljeline seletuskiri koosnes ministri eessõnast, neljast osast 331 leheküljel ja 17 lisast. Veel aasta varem ehk 2022. aasta eelarve seletuskiri koosnes 496 leheküljest.
Täielikult tegevuspõhisele eelarvele läks riik üle 2020. aasta eelarve seaduses, mille seletuskiri ulatus 457 leheküljeni, sellele eelnenud 2019. aasta eelarve seletuskiri oli vaid napid 305 lehekülge.
Riigikaitsekulud
Tuleval aastal ületab Eesti kaitse-eelarve esmakordselt kolme protsendi piiri SKP-st, järgmisel aastal on see 1,33 miljardit eurot ning aastatel 2024–2027 ligi 5,6 miljardit eurot. Üle 50 protsendi kaitse-eelarvest suunab riik hangetesse.
Kaitseliitu rahastab riik aastail 2024–2027 ligi 300 miljoni euroga.
Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks eraldatakse alates 2024. aastast lisaraha keskmiselt üheksa miljonit eurot aastas, mis suurendab politsei- ja piirivalveameti kriisireservi, sh vahendeid ja võimalusi abipolitseinike värbamiseks.
Piiri kaitsmiseks ja idapiiri väljaehitamiseks eraldab riik 2024. ja 2025. aastatel kokku 15,2 miljonit eurot.
Haridus
Tuleval aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk, õpetajate tööjõukuludeks on eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot ehk 23,72 miljoni eurone kasv. Koos diferentseerimisfondi kasvuga suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3 protsendi võrra. Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide lähtetoetuseks eraldab riik 3,7 miljonit eurot.
Eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra, 2024. aastal on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot, millest välisvahendid moodustavad kolm miljonit.
Kõrgharidust toetatakse järgmisel aastal 274,7 miljoni euroga, kõrghariduse tegevustoetus kasvab aastaga 15 protsenti 232,3 miljoni euroni. Kahekordistatud vajaduspõhiste õppetoetuste määraks on eelarvesse planeeritud 5,2 miljonit lisaeurot.
2024. a riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele 1 protsent SKP-st.

Majanduse elavdamine ja rohereform
2024. aastal suunab riik majanduse elavdamiseks investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot, millest ca 1,1 miljardit on välisvahendid ja ligi 800 miljonit on Eesti maksumaksja raha.
Looduse ja ökosüsteemide taastamiseks suunab riik nelja aasta jooksul 20 miljonit eurot. Roheenergia tootmisega alustamise lihtsustamiseks investeeritakse 2024–2027. aastal kokku 155 miljonit eurot.
Keskkonnasõbralikku ühistransporti ja jalgrattateede arendamisse investeerib riik järgmistel aastatel 96 miljonit eurot välisvahendeid. Lisaks suurendas valitsus järgmisel neljal aastal investeeringuid ühistranspordi ja jalgrattateede arendamisse 70 miljoni euro võrra.
Raudtee elektrifitseerimise rahastust suurendab riik 54 miljoni euro võrra. Eelarves on 11 miljonit eurot Virtsu ja Kuivastu sadamate elektrilise laadimistaristu väljaehitamiseks selleks, et 2026. aastal saab Virtsu-Kuivastu liinil alustada esimene elektriline parvlaev.
2024. aastal algab Rail Balticu põhitrassi ehitus, millesse riik investeerib 216 miljonit eurot.
Üleriigilise ühistranspordi parendamiseks eraldab valitsus kahel järgmisel aastal kokku suurusjärgus 60 miljonit eurot.
Riik suurendab tuleval aastal EAS-Kredexi ühendasutuse ettevõtete laenude sihtkapitali 100 miljoni euro võrra, et toetada Eesti ettevõtete välisturgudele minekut. Lisaks töötab riik välja nn Ukraina ekspordilaenu, et anda ettevõtetele kindlust laieneda Ukraina turule ja taastada Ukraina majandust.
Riigi rahanduse jätkusuutlikkus
Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb –1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana –1 protsendist SKP-st.
Kulutuste kontrolli all hoidmiseks on algatatud kõikide ministeeriumite valitsemisalasid puudutav eelarverevisjon, millega plaanib esimeses järgus kokku hoida 150 miljonit eurot.
Tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõus peaks järgmise kahe aasta jooksul tooma riigi tuludesse vähemalt 63 miljonit eurot. 2024. aastal tõstab riik käibemaksu 22 protsendini, mis toob riigi tuludesse kokku 235 miljonit eurot.

Ukraina toetamine
Ukraina ülesehituse toetuseks eraldab riik tuleval aastal 29,2 miljonit eurot.
Koos Euroopa Liidu partneritega tõstab Eesti oluliselt panust Euroopa rahurahastusse, kuhu välis- ja kaitseministeerium plaanivad kuni 2027. aastani ligikaudu kuus miljonit eurot aastas.
Järgmistel aastatel panustab riik Ukraina otsesesse ülesehitustegevusse 14 miljoni euroga aastas.
Toimetaja: Barbara Oja