ITL märkis siseminister Lauri Läänemetsale saadetud kirjas, et kõnekaartide isikustamine oleks riigi poolt ühe elutähtsa teenuse tarbimiseks kasutatava toote suretamine ilma igasuguse mõjuta kuritegevuse vähendamisele.

"Rändlusteenuse, suhtlusrakenduste ja krüpteeritud sõnumite ajastu pakub anonüümseks suhtluseks lihtsaid alternatiive," leidis ITL.

Siseministeeriumis on praegu koostamisel eelnõu, millega keelataks isikustamata kõnekaartide kasutamine. Keelamise peamine põhjus on see, et kurjategijad tarvitavad eelmakstud kõnekaarte ja vahetavad tihti telefone ning niimoodi on neile keerulisem jälile saada. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar märkis, et isikustamata kõnekaartidega tehakse ka suur osa petukõnedest.

ITL-i hinnangul selline samm kuritegevusega võitlemisel midagi paremaks ei muudaks. Nad viitavad sisekaitseakadeemias valminud uurimusele, kus tuuakse välja, et maailmas puuduvad andmed, et kõnekaartide isikustamise abil oleks õnnestunud kuritegevuse ja terrorismiga edukamalt võidelda. 

Lisaks pakub tänapäeva maailm anonüümseks suhtlemiseks piisavalt palju teisi võimalusi. Näiteks ei ole võimalik piirata naaberriikide kõnekaartide kasutamist Eestis. Lätis ja Soomes on kõnekaardid isikustamata, seega võiksid neist tulevikus hõlpsasti saada piirikaubanduse osa ja Eesti kaupmehed kaotaksid käibes.

"Küll aga tähendaks välisriikide kõnekaartide kasutamine kuritegude uurimise keerulisemaks muutumist, sest Eesti operaatoritelt enam kõnekaartide ostmis-, laadimis- ja kasutamisandmeid ei saaks. Kui kõne toimub rändluses (inglise keeles roaming), liigub kõne nii-öelda koduriigist läbi ning Eesti operaatorid neid andmeid ei näe," märkis ITL.

ITL-i andmetel kasutab Eestis kõnekaarte umbes 150 000 inimest. Kuivõrd enamikul kõnekaartide müüjatel ei pruugi olla isiku tuvastamiseks vahendeid, võib nende müüjate arv kahaneda väga väikeseks ning kohalike operaatorite kõnekaarte võib seetõttu Eestis olla väga keeruline osta.

"Välisriikide kõnekaartide hankimine ja välisriigi pakkujate e-SIM-i kasutamine oleks kallim alternatiiv, mis ei mõjutaks kurjategijaid, küll aga oleks löök haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes on põhilised kõnekaartide kasutajad," märkis ITL.

Isikustamata kõnekaartide keelamine pole uus plaan. Viimati tutvustasid siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seda mõtet kolm aastat tagasi. Toona tekitas see elavat arutelu, kus ühed leidsid, et muudatus tungib liialt inimeste privaatsusesse, teised ütlesid, et seda on vaja kuritegevusega võitlemiseks. Lõpuks pistis toonane EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus mõtte sahtlisse ja tõdes, et seda on vaja veel analüüsida.