Voog: Isamaa ja Keskerakonna toetuse ühtlustas erakonnajuhtide vahetus

Isamaa toetuse viis Keskerakonnaga ühele tasemele mõlema erakonna juhivahetus ning see, et Isamaa juht Urmas Reinsalu on suve jooksul rohkem pildis olnud, ütles Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.
Isegi siis kui Isamaa reiting oli kümne aasta eest väga kõrgel, üle 20 protsendi, oli Keskerakonna toetus 30 protsendi ligi.
Sellist perioodi, mil mõlemad erakonnad on korraga oma praegusel kujul eksisteerinud ja Isamaa toetus oleks kõrgem olnud, Voogi sõnul talle ei meenu.
Voog rõhutas, et Isamaa ei ole siiski Keskerakonnast mööda läinud, vaid nende toetus on võrdsustunud, sest kui Isamaad toetab 15,8 ning Keskerakonda 15,3 protsenti valijatest, jääb see statistilise vea piiresse.
"Keskerakonna tugevus oli Savisaare ajal nii, et riigikogu valimiste ajal ta pole olnud kõige paremas seisus, aga kohalike valimiste ajal tugev," rääkis Voog.
Mõlema erakonna populaarsuses annab tunda juhivahetus. Isamaa juht Urmas Reinsalu on Voogi sõnul olnud väga aktiivne ja oma sõnumites järjepidev, märkis Voog.
"See aktiivsus ongi, mis eristab teda kasvõi eelnevast juhist ja teistest juhtidest. Suvekuudel kui meedias oli poliitilist infot vähem, siis ta oli selgelt esiplaanil ja suutis tekitada selle, et muutus Reformierakonna diskussioonipartneriks, Reformierakonna esindajad tsiteerisid Isamaad, vastandudes Isamaale," sõnas Voog, lisades, et enne valimisi kandis seda rolli EKRE ning varem Keskerakond.
Keskerakonna juhi muutuse puhul oleks Voogi sõnul erakonna positsioon nõrgenenud ka siis, kui juhiks oleks saanud Mihhail Kõlvarti asemel Tanel Kiik. "Keskerakond on polariseerunud. Mõlemad variandid näitasid, et kui emb-kumb võidab, siis üldseis ei muutu eriti, muutub struktuur, kelle hulgas toetus kasvab," märkis ta.
Keskerakonnast on kaks tuntud liiget ühinenud ka Isamaaga, mis toetas omakorda mõnevõrra Isamaa reitingu tõusu, ütles Voog. "Praegu väita, et üks on ees või teine taga, sellise väikese erinevuse juures ei saa. See on statistiliselt mitteoluline. Nad on enam-vähem võrdsel tasemel, aga see on eriline, et Isamaa on jõudnud Keskerakonna tasemele nüüd, uuel sajandil," rääkis ta.
Isamaa toetuse tõusu taga on peamiselt need valijad, kes ei vali maailmavaate põhjal ja keda võib pigem pidada juhuvalijaks. "Seda juhumassi on tavaliselt olnud liidritel ja üks liidritest, Reformierakond, on valimistega võrreldes selgelt kaotanud," rääkis Voog.
Mölder: see on sümboolne muutus
Politoloog Martin Mölderi sõnul võib erakondade toetuste ühtlustumist pidada sümboolseks muutuseks. "Eks me peame natuke veel ootama, kuhu need trendid välja jõuavad. Fakt on see, et Keskerakond on muutuste lävel. Juhivahetus ja sellega kaasnev kuvandi muutus toob meile paratamatult lähiajal teise näoga erakonna," ütles ta.
Mölderi sõnul võib kuvandi muutus tähendada, et erakonnal õnnestub oma toetus uuesti üles ehitada. Samas võivad väheneda nii eesti kui ka vene keelt rääkivate toetajate hulk.
"Mis puudutab Isamaad, siis nende toetuse tõusu koha peal on natuke küsimärk. Ilmselgelt see on ka seletatav osalt läbi juhivahetuse, Reinsalu kindlasti lisas erakonna kuvandisse enam dünaamilisust ja on paljudele uutele valijatele aktsepteeritavam juht," ütles Mölder.
Samuti on Isamaa Mölderi sõnul paljudele valijatele ainus toetatav opositsioonierakond. "Kas see kasv püsib, kas ta kestab ja kas Isamaa jääb kõrgemale tasemele püsima, näitab aeg."
Kui mõlema erakonna positsioonid püsima jääksid, oleks see Mölderi hinnangul fundamentaalne muutus Eesti parteimaastikul.
"See tähendaks, et Keskerakond on langenud liigasse, kus ta viimati oli 90ndate keskel ja Isamaa on tõusnud tagasi tasemele, kus ta väga-väga ammu ei ole olnud," ütles Mölder.
Keskerakonna toetus on eesti valijate hulgas langenud alla 10 protsendi, kui ta seal ka püsib, siis erakonnal suure toetusega tulevikku ei ole, sõnas politoloog.
Nii Isamaa kui ka Keskerakond on end riigikogu obstruktsioonist praegusest taandanud, kuid EKRE on lubanud sellega jätkata. Mölderi sõnul see palju erakondade toetust mõjutanud ei ole, EKRE ei suuda enam aga uusi valijaid nii enda taha tuua.
"See on mingis mõttes loonud Isamaale võimaluse," märkis Mölder. "Kõige tõenäolisem tundub, et Isamaa on toetajaid saanud juurde kolmest erinevast allikast: ühelt poolt on Keskerakonna tagant ära liikunud rahvuslikult meelestatud eesti valijad, Eesti 200 on jätkuvalt absoluutarvudes toetajaid kaotamas ja viimastel nädalatel näeme ka, et Reformierakond on natuke oma toetajaid kaotanud. EKRE toetajate absoluutarv on püsinud paigal ja paigal on püsinud ka eelistuseta valijate osakaal," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja, Indrek Kiisler