Kuigi meedias ja avalikkuses meelitati Ida-Virumaale tööle eesti keelt valdavaid kvalifitseeritud õpetajaid, lubades neile 2624-eurost palka, siis oktoobri alguses, kui õpetajad palga kätte said, see lisatasu ei sisaldanud, vaid lähtus üle-eestilisest õpetaja töötasu alammäärast ehk 1749 eurost.

Haridusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et palgalisale kvalifitseeruvate õpetajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. Nüüdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole täpsed.

"Kuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud väga palju olukordi, kus taotlus on esitatud õpetajate või töötajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale," rääkis Kallas.

Nimelt on kuni 874-eurose palgalisa tingimuseks, et õpetaja peab töötama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama nõuetele. Paraku taotleti haridusministri sõnul lisaraha ka näiteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles töötavate inimestega.

"Täpselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et kümme õpetajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks või siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelenõuetele," rääkis ta.

Lisaks töötavad paljud õpetajad mitmes koolis korraga ja nende kohta esitasid andmed mõlemad koolid, mistõttu ulatub mõnel õpetajal koormus kahe täiskohani. Sellisel puhul tuleb haridusministeeriumil koolidega täpsustada, milline on õpetajate reaalne koormus ja kus nad põhikoormusega töötavad.

Ministeerium korrastab nüüd õpetajate andmeid ja saab alles siis lisatasud välja maksta. Kallase sõnul oleks palju halvem see, kui palgad kohe oleks välja makstud, kuid pärast kontrollimist hakataks neid hiljem tagasi nõudma.

"Tõesti täna on selline olukord, kus see viivitus on nende andmete kontrolli tõttu tekkinud. Meie soov on võimalikult kiiresti omavalitsustega suheldes need andmed korda saada ja oktoobrikuu jooksul välja maksta kõik see saamata jäänud lisatasu," lausus Kallas.

Küsimusele, kas nende koolide tegevust, kes üritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale õpetajale, võiks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see näib tõesti pettusena – koolijuht peaks ometi teadma, et õpetajale on esitatud keeleoskuse nõuded või isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud.

"Samamoodi tegelikult nende circa 20 vene keeles töötava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei tööta eesti keeles, vaid vene keeles, on küsimus, miks siis ikkagi tullakse õngitsema, lootuses, et äkki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt või kooli taotluse pealt väljamaksed," ütles ta.

Andmebaasi korrastamine on ühekordne töö ja seega võtab kontrollimine järgmistel kordadel Kallase kinnitusel märksa vähem aega, sest üle tuleb vaadata ainult lisanduvad taotlused.

Millistes omavalitsustes pettusega lisaraha taotleda püüti, ei soovinud Kallas öelda ja rõhutas, et väga paljud koolipidajad ja omavalitsused esitasid kõik oma andmed korrektselt ega üritanud valedel alustel lisatasu saada. Ta palus korrektselt toiminud koolidelt vabandust, et lisaraha saamiseks tuleb ka neil oodata, kuni kõik andmed korda saavad ja üheaegselt väljamaksed tehakse.

Ühtlasi kinnitas haridusminister, et Ida-Virumaale õpetajate lähetamise toetus ei ole ka tulevikus ohus ja raha selleks on planeeritud nii järgmise kui ka ülejärgmiste aastate eelarvetesse.

"Nii et praegu on planeeritud kõik raha, mis on vaja õpetajate lisatasude maksmiseks nii lasteaedades kui ka koolides," ütles Kallas.