Rahandusministeerium avaldas esmaspäeval automaksu eelnõu, mis keskendub väljatöötamiskavatsuses planeeritust enam auto keskkonnamõju maksustamisele, seejuures peavad enam maksma raskete ja suurema CO2 heitmega sõidukite omanikud. Kas see on teie unistuste automaks või tõmbasid erakonnakaaslased teie soovidele pidurit?

Ma pean tunnistama, et rahandusministril ei ole neid unistusi uusi makse välja mõelda. Mootorsõidukimaksu me teeme selleks, et autostumist eeskätt linnades vähendada, soodustada säästvamat liikumist ja nügida inimesi sinna suunda, et me kasutaks säästvamaid ja loodusele sõbralikumaid autosid. Ja julgen öelda, et see versioon kindlasti rohkem seda keskkonnamõju arvesse võtab ja sealt ka need summad. Kui sul on ikkagi saastavam ja raskem auto, siis on see maks suurem. Kui auto on säästlik ja kergem, siis on maks väiksem. Loomulikult rahandusministrina on oluline, et sealt laekub ka riigieelarvesse raha. See on märkimisväärne summa ja kindlasti riigieelarve keerulistes oludes aitab kaasa ja aitab ka tuleviku investeeringuid rahastada.

Teie töö oleks ilmselt lihtsam, kui ka näiteks suuri ja väga kalleid luksuslikke elektrisõidukeid maksustataks kõrgemalt. Algselt oli see teie väljatöötamiskavatsuses ka kirjas, nüüd on see rõhuasetus läinud ikkagi mujale.

Me ikkagi lähtume keskkonnamõjust. Ja tegelikult seal on kaks komponenti. CO2, et kui palju saastad, siis maksad rohkem. Ja teine on massikomponent. Kui nüüd rääkida konkreetselt elektriautost, siis elektriautol on see piir 2400 kilogrammi. Ehk need autod, mis on sellest raskemad, siis maks kaalu järgi tõuseb, sest raskemal autol on ka suurem keskkonnamõju. Öelda nüüd, et kas mingi luksuslikum elektriauto peaks olema väga kõrgelt maksustatud, siis ma arvan, et peab lähtuma keskkonnamõjust. CO2 heidet pole, mass on suurem – järelikult mõnevõrra rohkem tuleb maksta, kuna on nii rehviheitmed kui ka teede kulumine.

Te rääkisite eelnõu välja töötamise ajal väga palju prioriteedist, et romud saaks registrist maha. Vanade autode registrimaks jääb sinna 50 euro kanti. Kas see motiveerib neid registrist kustutama?

Romude probleem on meil suur, seda me näeme üle Eesti. Alates kortermaja parklast, lõpetades põldude ja taluhoovidega. Ja tegelikult on näha, et aastakümneid lahendamata probleem, kus need romud kuhjuvad, on tegelikult selle mootorsõidukimaksu debatiga hakanud paremuse suunas liikuma. Seda ütlevad ka vanametalli kokkuostjad. Ja ma usun küll, et kui sul on väärt n-ö vanasõiduk, siis oled sa nõus seda 50 eurot aastas maksma. Aga ma arvan, et see on piisav põhjus mõelda, kas ma seda autot veel hakkan taastama või annan kellegile teisele võimaluse või pole tal enam väärtust ja viin kokkuostu. Ma arvan, et see 50 eurot on täpselt paras piir.

Mis te võtate ette nendega, kes oma auto näiteks Lätti registreerivad?

Seda me kindlasti jälgime. Tänased reeglid näevad ette, et kui sa oled Eesti Vabariigi kodanik, pead sa teatud päevade jooksul võõra numbriga auto ära registreerima. Kindlasti tuleb seda järelevalvet parandada ja jälgida, mis toimuma hakkab. Aga ma arvan, et me peame nüüd lisaks sellele mootorsõidukimaksu eelnõule ikkagi läbi töötama ka need variandid, et kas võõra numbriga autodele kehtestada teemaks. Seal on omad piirangud ja probleemid, miks me seda praeguses eelnõus ette ei võtnud, aga ma arvan, et see tuleb üle vaadata.