Eesti Konjunktuuriinstituut on juba 31 aastat uurinud Eesti inimeste nädala toidukorvi maksumust ning arvutanud seda neljaliikmelise pere ostetavate põhikaupade alusel.

Kui varasematel aastatel on toidukorv kallinenud mõne euro võrra aastas, siis alates 2021. aastast on see kerkinud erandlikult kiires tempos: toona maksis toidukorv 82,14 eurot, 2022. aastal juba 103,72 eurot ja selle aasta septembriks oli kerkinud 116,28 euroni. Tuleval aastal ootab ees käibemaksutõus, mis peaks hindadele veel lisa tooma.

Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles ERR-ile, et hinnad ei püsi kindlasti aasta lõpuni paigal, et siis 1. jaanuaril käibemaksutõusu võrra kerkida. Vastupidi – hinnad on juba hakanud tõusma ja tõusevad veelgi, kuid tõusevad kaootiliselt.

"Otsitakse võimalusi, millele lisada rohkem ja millele vähem. Aga olen veendnud, et ilmaski pole kaupmeestel võimalik võtta seda maksumäära tõusu enda kaela. Jaekäive püsihindades näitab järjekindlat vähenemistendentsi ehk kaubamahud, mida müüakse, on järjest väiksemad. Seejuures ei saa kaubandusketid kaotada oma kasumimarginaali, see viiks nad kohe kasumi vähenemisele, kui mitte kahjumisse," lausus ta.

Hinnad tõusevad Raudsepa sõnul ka edaspidi. Viimased kaks aastat on toidukaupade hinnatõus olnud šokeerivalt kiire, aga kui vaadata konjunktuuriinstituudi toidukorvi maksumust läbi aastate, siis hinnad on paaril aastal langenud, aga langus pole kunagi olnud pikaajaline.

"Et mitte liigselt pettuda, ärme sea selliseid ootusi, et hinnad langema hakkavad," soovitas ta. "Hindade langetamise jutt on rohkem turunduslik. Need langused ei jõua oluliselt mujale, kui kampaaniakaupade hinnasiltidele ja kui neid langusi oleme mõõtnud, siis näiteks see toidukorv on nüüd võrreldes eelmise kvartaliga odavnenud ühe euro võrra ehk 117 eurolt 116 eurole. Tegelikult on hinnalangus olnud statistliline, seda paneb tähele ainult konjunktuuriinstituut, see ei väljendu kuidagi ostja meeleolus või tema rahakotis."

Järgmisel aastal jätkub EKI juhi hinnangul mõõdukas hinnatõus, drastilist tõusu pole aga oodata. Kui võrreldes 2022. aasta tipuhinnaga on mõni kululiik, näiteks energia või mõnede toormaterjalide hind, vähenenud, siis praegu leidub piisavalt kululiike, mis jätkuvalt hindu tõusule viivad. Ta tõi näitena käibemaksumäära kasvu ootuse, tööjõukulude kasvu ja intressikulude kasvu.

Lähikuude toidukorvi hinnaliikumiste kohta märkis konjunktuuriinstituudi juht, et pigem saab näha mõõdukat kasvu, aga kindlasti on suured ehmatused ja suurte tõusude aeg möödas. Ehkki käibemaks tõuseb uuest aastast senise 20 protsendi juurest 22 protsendini, ei teki eeldatavasti olukorda, kus ostjaid poodides uue aasta algul märgatavad hinnamuudatused ees ootaksid.

Kiiresti kasvanud hinnad on suunanud seni rohkem eestimaist kaupa eelistanud ostjaid valima odavamaid teistest riikidest toodud tooteid. Eesti toodete eelistamine on rekordmadalal tasemel, põhjuseks klientide hinnatundlikkus. Raudsepp prognoosis, et tõenäoliselt süveneb see veelgi, sest perede eelarvest võtavad aina suurema tüki intressikulud ja keskmine toimetulek on halvenenud.

Tema sõnul peaks sellise arengu vastu kogu ahel midagi ette võtma, sest Eesti kaupade eelistamisel ei ole tähtis vaid patriotrism, vaid see on kõigile kasulik, kui siinseid tooteid rohkem tarbitakse.

"See raha jääb Eestisse, selle eest makstakse palkasid Eesti inimestele ja need samad Eesti inimesed lähevad poodi," lausus ta.

Raudsepp rõhutas, et prognoose on keeruline teha, kuna praeguste probleemide päritolupõhjused ei ole majanduslikud, ei saa rääkida majandustsükli tõusudest või langustest, vaid on poliitilised – sõda, agressioonid, sanktsioonid. Lähiminevikku vaadates on olnud rida kriise – julgeolekukriis, energiakriis, Covidi kriis ning kriisid ei näita vaibumise märke.

"Me ei tea, kus järgmisena sõda puhkeb, mis mõjutab kas või kütuse maailmaturu hindu, millise diversiooniakti järel järgmisena mingid ühendusjuhtmed lõhutakse, kuni selleni, kas ja kui palju intressimäärasid tõstetakse," loetles ta.

Raudsepp on enda sõnul hoidunud optimismist, kuid siiski on tema sõnul ka positiivset, näiteks on hindade langus pidurdunud, tööturg seni väga hästi vastu pidanud, ettevõtted kohanevad ning näevad rohkem innovatsiooni vajalikkust.