Tagasi lükatud ettepaneku järgi oleks Euroopa Liit kohustatud vähendama CO2 heitmeid 2030. aastaks 57 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta baasiga. Hetkel kehtiv eesmärk on 2030. aastaks 55 protsendi võrra CO2 heitmete vähendamine.

Näiteks Poola oli mures, et pakutud karmim eesmärk mõjutaks negatiivselt Poola valdavalt söel toimuvat elektritootmist. Pole teada, kas eeldatava valitsuse vahetuse järel muutub Varssavi seisukoht või mitte, kirjutab Financial Times.

Tegemist oli osaga läbirääkimistest, mille käigus leppis EL kokku ühistes positsioonides, millega minnakse novembri lõpus Dubais algavale ÜRO kliimale keskenduvale tippkohtumisele (COP28). Tavaliselt pakub EL osalevatest riikidest kõige ambitsioonikamaid heitmete vähendamise eesmärke ja meetmeid.

Lisaks leppisid ühenduse kliimaministrid kokku, et EL seab eesmärgiks 2030. aastaks täielikult dekarboniseeritud ülemaailmse elektrivõrgu.

Lisaks seisab EL-i arvamusena kirjas, et uusi söel töötavaid elektrijaamu ei tohiks rajada.

Kui sellised riigid nagu Taani ja Holland soovivad näha senisest ambitsioonikamaid kliimaeesmärke, siis teised liikmesriigid peavad liikumist taastuvenergiale kalliks koormaks, tuues välja põhjustena majandusraskusi ning kartust kahjustada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Siiski ütles Taani ülemaailmse kliimapoliitika eest vastutav minister Dan Jørgensen, et karmimate heitmete vähendamise eesmärkide osas kokkuleppele mittejõudmine pole katastroof. Ta lisas, et juba saavutatud kokkulepe taastuva energia rahastamise osas on tugevaim mandaat EL-ilt kui kunagi varem enne ÜRO kliimale keskenduvat tippkohtumist.

COP28 tippkohtumine algab 30. novembril ja lõpeb 12. detsembril.