Ajakirjanikke tervitasid kohapeal lõputuna näivad read ehituskonteinereid, liikuvad kraanad ja hais, mis sarnaneb asfaldipanemisel eralduvale aroomile. Platsil sagivad ringi kümned ehitajad, kokku 500 meest, kellest 100 on seotud otseselt ehitusega, ülejäänud tegelevad tehnoloogia paigaldamisega.

"Impulsi" ekskursioonijuht on kompleksi tähtsaim mees Andres Vainola, kelle hallata on Eesti Energia kogu Ida-Viru põlevkivisektor ja elektritootmine.

"Täna te näete veel ehitust täies mahus sellisena. Kahe kuu jooksul me saame ehituse peatada selleks, et säilitada see olukord ja need seadmed, mis siia tarnitud on. Nii et me oleme alustanud kokku pakkimisega," ütles Vainola.

Uue õlitehase ehituse kinnitas valitsus 27. märtsil 2020 toonase rahandusminister Martin Helme eestvedamisel, eraldades selleks riigieelarvest 125 miljonit eurot Eesti Energiale. Täpselt samal päeval andis Narva-Jõesuu linnavalitsus tehasele ehitusloa, mille kuu aega hiljem vaidlustasid kohtus noored kliimaaktivistid liikumisest Fridays for Future. Kuigi ehitusluba oli kohtus ja puudus ka keskkonnakompleksluba, otsustas Eesti Energia ehitusega edasi minna. Kui esimestes astmetes oli pigem võidukas energiahiid, siis kaks nädalat tagasi tulnud viimase astme otsus tõi võidu noortele – riigikohus tühistas õlitehase ehitusloa.

Vainola möönab, et loomulikult need puudused, millele riigikohtu lahend viitab, on vaja ära lahendada. "Aga enamik neist on täna juba lahendatud kinnitamist ootavas keskkonnamõjude hindamise aruandes," lisas ta.

Eesti Energia on teinud ka arvutused – õlitehase ehituses on praeguseks lepingulisi kohustusi 330 miljoni euro väärtuses ja väljamakseid on tehtud 230 miljoni euro eest. Sisuliselt valmis on uue õlitehase 35-megavatine elektrijaam, kus tulevikus toodetakse õlitootmise jääkproduktist uttegaasist elektrit. 

"Meil vedelkütuste tootmise protsessis eraldub ka väga palju auru ja sooja. Mõistlik on see soojusenergia ära kasutada. See aur, mis meil jääks muidu üle ja me peaksime siis seda nii-öelda õhku laskma, me kasutame selle ära. Juhime selle auruturbiini ja turbiin ajab omakorda generaatori ringi," selgitas Vainola.

Vainola kinnitusel on tegemist kõige väiksema keskkonnajalajäljega vedelkütuste tootmise üksusega mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa mastaabis.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets on välja toonud, et kui Eesti täidab enda seatud kliimaeesmärke, siis aastaks 2035 moodustaks Enefit 280 CO2 heide koos kaevandamise ja transpordiga kümme protsenti kogu Eesti heitmetest.

Vainola vastus sellele: "Jah, Eesti on võtnud Euroopa Liidus karmima eesmärgi aastaks 2035. Ehk see eesmärk on olnud, et umbes kaheksa miljonit tonni on kogu Eesti CO2 heide aastal 2035. Ma võin kinnitada, et juba tehase käikuandmise hetkest, kus me ei ole kõiki tehnoloogilisi uuendusi siin rakendanud, siis ta on kindlasti ka 2035 eesmärgist oluliselt väiksem kui kümme protsenti."

Ka tehase juhtimiskeskus ja kontoriruumid on põhimõtteliselt valmis - toad on nummerdatud ja ringi tohib käia vaid kilesussides. 65 juba palgatud uut õlitehase töötajat ootavad sinna kolimist, kokku oli plaanis värvata 150 uut inimest. Täishoos ehitus käib aga retordihoones ehk õlitehase kõige tähtsamas ja kõrgemas 44-meetrises majas.

Vainola märkis, et kahe kuuga peab ettevõte nüüd suutma sellele hoonele ajutise katuse peale ehitada ehk retordihoonele mütsi pähe panna ja selle seest soojustada, et vara ja seadmed  säiliksid.

Läbi õlitehase retordi peaks tulevikus Vainola selgitust mööda liikuma umbes 280 tonni põlevkivi tunnis. "Ta ringleb aeglaselt, teda kuumutatakse seal veidi üle 450 kraadi. Ja selle boonusena siis tekib meil vedelkütus, õli, ja eraldub uttegaas," rääkis Vainola.

Tehase eesmärk on põlevkivist, tulevikus ka rehvidest ja plastjäätmetest, toota kütust laevadele. See tähendab, et tehas hakkab sõltuma maailmaturu naftahindadest. Viimasel kolmel aastal on need kõikunud vahemikus 37 kuni 123 dollarit barrel.

Küsimusele, kas õlitehas on ikka eestlaste kullaauk, vastas Vainola, et globaalne nõudlus on suur. "Nõudlus püsib ka järgnevad kümme, 15 aastat rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul stabiilselt umbes sama kõrge."

Eesti Energia on veendunud, et tehas tasub end pikas perspektiivis ära. "Oleme selles heas usus seda ehitanud ja me usume, et see investeering tasub ennast ära täna. Tõsi, pigem on realiseerunud selline poliitiline risk kui majanduslik," nentis Vainola.

Ta mõtleb selle all, et riigikohtu lahend pole sugugi kõige suurem tõrge tehase kasutusele võtmisel. Õlitehase keskkonnakompleksluba on jäänud toppama kliimaministeeriumisse ja arutluse all on see anda tähtajaliselt. Keskkonnaloata ei tohi aga tehast käivitada. Kui muidu loodeti tehase omahind ehk veidi üle 350 miljoni euro tasa teenida kümne aastaga, siis praegu, kui tehas seisab, kaotatakse Eesti Energia arvutuste kohaselt iga kuuga vähemalt neli miljonit eurot.

"Kõige mustem stsenaarium on see, et me seisame kuskil 16 kuni 18 kuud ja see tooks endaga kaasa sellise umbes 60 miljoni eurose otsese kahju. Pluss see, et me hakkame hiljem tulu teenima. See, et me ei saa oma kaupa müüa. Ja see kindlasti tähendab seda, et meie omanik ei saa dividenditulu. Kindlasti tähendab see seda, et neil jääb palju makse laekumata," võttis Vainola teema kokku.

Lisaks peaks tema sõnul ennetähtaegselt koju saatma 500 ehitajat ja Eesti Energia omatöötajate seast koondama umbes 200 inimest.