Haridus- ja teadusministeerium tegi viimasel hetkel katse hoiatusstreik ära hoida ning saatis koolidele kirja, milles teatas, et streikimine oleks ebaseaduslik. Lihtsustatult ütleb ministeerium, et streikida saab ainult töötüli korral ja pärast ebaõnnestunud lepitusmenetlust. Aga praegu on haridustöötajad liidu ja ministeeriumi vahel toimunud ainult õpetaja töötasu läbirääkimisi ettevalmistavad arutelud, ütleb ministeerium ja niisiis ei tohiks ministeeriumi hinnangul mingit streiki toimuda. Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles omakorda, et põhimõtteliselt ainus tingimus hoiatusstreigiks on, et sellest tuleb ette teatada vähemalt kolm päeva ja see on ka tehtud.

Riikliku lepitaja asetäitja Harri Taliga ütles, et riiklik lepitaja ei mõista õigust ning seda, kummal õigus on, öelda ei saa. Taliga sõnul on aga hoiatusstreigi tingimused täidetud ning seadus näeb ette vaid kolmepäevase etteteatamise ja selle, et hoiatusstreik ei tohi kesta üle tunni.

"Rõhutada tuleb ka veel seda, et alusetu või meelevaldne on väide, et hoiatusstreik on seotud lepitusmenetlusega. Seda ei tule seadusest mitte kuskilt välja. Hoiatusstreiki tavaliselt ongi ametiühingud kasutanud pigem läbirääkimiste ajal tööandjale või tööandjate ühendusele teatud surve avaldamiseks," rääkis Taliga.

Välja võib tuua seda, et üldiselt kutsub rahvusvaheline tööorganisatsioon lepitusmenetluse ajal üles osapooli hoiduma mis tahes kollektiivsetest surve abinõudest, sõnas Taliga. Kuid seegi on vaid soovitus.

"Võiks öelda, et ei ole päris hea tava, aga see tõdemus ei muuda kuidagi reedeks kavandatud hoiatusstreiki ebaseaduslikuks," ütles Taliga.

Reede pärastlõunal peaksid riikliku lepitaja juures kohtuma töötüli osalised ehk haridustöötajate liidu, ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajad. Ministeeriumi hinnangul ei saa ilma omavalitsusteta läbirääkimisi pidada, sest nemad on põhikoolide tööandjad. Mõned omavalitsused on otsustanud oma esindaja saata, teised ütlevad, et ei saa otsustada selle üle, palju palga maksmiseks raha on ning ei osale.

Taliga nentis, et seaduse järgi sõlmitakse töötasu alammäära kokkulepe ministeeriumi, omavalitsuste, erakoolipidajate ja haridustöötajate esindajate vahel. Ta rõhutas, et õigus pidada läbirääkimisi ei tähenda aga kohustust selleks.

"Ei saa kedagi sundida läbirääkimisi pidama ja ei saa seadusega kedagi sundida kokkulepet sõlmima. See kokkulepe on vabatahtlik. Kui pooled tingimustes kokku lepivad, siis see kokkulepe sünnib. Sundida kedagi selleks ei saa," ütles Taliga.

"Riikliku lepitaja kantselei väga selge seisukoht on see, et põhikooli ja gümnaasiumi seadus loetleb ära need isikud, kellel on õigus läbirääkimistel osaleda. Aga seda ei saa kindlasti tõlgendada kohustusena," lisas ta.

Taliga märkis, et ilmselt on probleem selles, et kuna raha tuleb suuresti riigieelarvest, leiavad omavalitsused, et neil pole palju võimalust kaasa rääkida. "Kui tulla tagasi selle juurde, kas ilma omavalitsuste ja erakoolipidajateta on võimalik sõlmida pedagoogide töötasu alammäära kokkulepe, siis riikliku lepitaja institutsiooni selge seisukoht on, et jah, see on võimalik, kui ka ainult kaks osapoolt ehk siis haridus- ja teadusministeerium või vabariigi valitsus, kes esindab vabariigi valitsust ja teiselt poolt siis õpetajate ametiühing või haridustöötajate ametiühing selles numbris omavahel kokku lepivad," ütles ta.

Taliga viitas, et iga kahe aasta tagant toimuvad üleriigilised läbirääkimised ka tervishoiuvaldkonnas, kus viimati ei moodustatud ühisdelegatsiooni, see aga ühegi ametiühingu õigusi läbi rääkida ei kärpinud.

"Kui veel mingit analoogi tuua, siis võib öelda seda, et kõigil täisealistel kodanikel on valimisõigus ja need inimesed, kes valimisõigust ei kasuta, ei nulli ära nende inimeste õigust valimistel oma hääl anda," sõnas Taliga.

Seaduse järgi peaks riiklik lepitaja välja pakkuma ka oma kompromisslahenduse. Taliga sõnas, et reedel on oluline saada täpsem ettekujutus sellest, millised on poolte seisukohad ja kuidas nemad võimalikke lahendusi näevad.

"Haridustöötajate liit on oma tingimused välja käinud või vähemalt teada andnud, kuidas tema seda asja näeb. Tahame kindlasti ära kuulata haridus- ja teadusministeeriumi arusaama sellest, kas on võimalik mingisugust kompromissi saavutada ja millistel tingimustel on see võimalik. Alles pärast seda saab riiklik lepitaja sõnastada oma võimaliku lepitusettepaneku," rääkis Taliga.

"Kui pooled selle ettepanekuga nõus ei ole, siis seadus annab lepitajale õiguse sõltuvalt asjaoludest teha täiendavaid ettepanekuid, aga see on õigus, mitte kohustus. Kui on ikkagi väga selgelt näha, et kuskilt seda kompromissi ja leppimist ei paista, siis ilmselt lihtsalt linnukese pärast täiendavat lepitusettepanekut teha ei ole ka eriti mõistlik," sõnas Taliga.

Millal seadusega lubatud streiki korraldada saaks, on Taliga sõnul mitmeti tõlgendatav küsimus. "Kui me vaatame seadust, on küsimus, kas töörahu kohustus kehtib või ei kehti. Vormiliselt 2023. aasta ehk siis täna kehtiv pedagoogide töötasu alammäär kehtestati minu teada ilma kirjaliku kokkuleppeta haridus- ja teadusministeeriumi ja haridustöötajate liidu vahel. Samas kollektiivlepingu seadus ütleb, et kollektiivleping on kindlasti kirjalikus vormis sõlmitav ehk selle poole pealt võib öelda, et kui kollektiivlepingut ei ole, siis ei ole ka töörahu kohustust. Põhimõtteliselt sellisel juhul võib öelda, et detsembris teoreetiliselt oleks [streigi korraldamine] võimalik. Muidugi siin tuleb arvestada veel ka seadusest tulenevat tähtaega etteteatamiseks põhistreigist, mis on pikem, mitte ainult kolm päeva."

Teisalt on haridustöötajate liit mullu sügisel avalikult välja öelnud ka seda, et kuna läbirääkimistel ministriga saavutati ligi 24-protsendilise töötasu alammäära tõus, siis sellega on töörahu tagatud, sõnas Taliga.

"Siin on tõlgendamise küsimus, kuidas seda olukorda hinnata – kas töörahu peaks olema tagatud kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Aga kindlasti on riikliku lepitaja institutsiooni vaatest täiesti seaduslik ja õiguspärane pedagoogide streik, mis toimub siis alates 2. jaanuarist, ütleme nii," lisas Taliga.