"See meile raha juurde ei too," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil vastuseks küsimusele, kas õpetajate reedene hoiatusstreik ja tulevane võimalik pikaaegne streik võiks valitsuse seisukohta muuta. "Kui nad samal ajal, kui nad streigivad, käivad ringi ja veenavad inimesi automaksu toetama või seda suuremas mahus vastu võtma, siis tekiksid need vahendid, et me saame tõsta õpetajate palka veelgi rohkem," lisas peaminister.

Kallas tõdes, et koalitsioonilepingus on küll kirjas eesmärk, et õpetajate palk oleks 2027. aastaks 120 protsenti Eesti keskmisest, kuid selle elluviimine oleneb riigi rahanduse olukorrast.

"Kas me suudame selle saavutada, sõltub sellest, kuidas meie rahandusel ja olukorral läheb, kuidas me suudame täiendavaid sissetulekuallikaid maksude näol tekitada ja kuidas prognoosid on," märkis ta.  

Tema sõnul ei ole sageli riigieelarve strateegiasse (RES) palgatõuse sisse kirjutatud, kuid need toimuvad ikkagi: "Väga tihti  ei ole palgatõuse niimoodi neljaks aastaks ette nähtud just sel põhjusel, et ei tea, mida saad seal lubada või ei saa. Aga iga kord eelarve läbirääkimistel reeglina sinna see konkreetne number reeglina tuleb."

"Kui me mõtleme ka eelmise aasta peale, kus ka varasemalt RES-is ju ei olnud sellist palgatõusu, siis päästjate palk tõusis 36 protsenti, õpetajate palk tõusis 24 protsenti," rääkis Kallas.

Ta rõhutas ka seda, et kui 2025. aastal, kui jõustuvad ka tulumaksuseaduse muudatused (nn maksuküüru kaotamine - toim.), siis õpetajate nagu ka teiste palgasaajate reaalsed sissetulekud tõusevad märkimisväärselt. Lisaks on õpetajad peaministri sõnul ainsad riigipalgalised, kellel ka järgmisel aastal palk (1,7 protsendi võrra) tõuseb, märkis Kallas.

"Ma ütlesin ka haridustöötajatele (nendega toimunud kohtumisel - toim.) seda, et mul on siin kaks võimalust – kas olen aus või võidan populaarsust ja annan teile lubadusi, mida ei suuda pidada. Ma ei saa anda praegu seda garantiid, et palgatõusu number on selline. Sellepärast, et me arutame neid asju augustis koos riigieelarve strateegiaga. Ja kas on võimalik, et valitsus lubab midagi enne augustit, siis ei ole!" ütles peaminister. "See streik võib toimuda, aga ma lihtsalt ütlen, et õpetajatel oli eelmisel aastal 24 protsenti palgatõus, ma arvan, et enamus teist ei näinud sellist numbrit," lisas ta.

Peaminister tõi pressikonverentsil ka välja, et õpetajate palgafond on 561,9 miljonit, samas kui haridusse kokku paneb riik 1,5 miljardit eurot, mida on suhtarvult rohkem kui enamuses Euroopa riikides.

"Millele mina kulutaksin praegu energiat, on ikkagi koolivõrgu korrastamine, kus on väga selgelt peidus see potentsiaal, mis vabastaks õpetajaid ülekoormusest, aga tegelikult vabastaks ka vahendeid, et see tõesti saaks minna õpetajate palgatõusuks," ütles Kallas. "Aga see nõuab reforme, mida haridus- ja teadusministeerium peab eest vedama selleks, et need vajalikud vahendid sinna tekiks. Aga need ei teki praegu, selle kuu jooksul, järgmise kuu jooksul, vaid nõuavad koostööd kohalike omavalitsuste, koolide ja HTM-i vahel ning nõuavad tööd ja ettevalmistust," rääkis peaminister.

Haridustöötajate liit korraldab reede hommikul koolides ja lasteaedades tunniajase hoiatusstreigi. Õpetajad soovivad kollektiivlepingut, milles oleks sätestatud nende palgatõus 120 protsendini Eesti keskmisest 2027. aastaks. Õpetajad on ähvardanud oma nõudmiste eiramise korral ka pikema streigiga.