Sõja 627. päev: Ukraina võttis tagasi küla Harkivi lähedal

Vene väed andsid laupäeval esimest korda 52 päeva jooksul raketilöögi Ukraina pealinnale, kuid raketi võttis Ukraina sõjavägi maha Patrioti õhutõrjesüsteemiga. Samal päeval vabastas Ukraina Harkivi lähedal Topoli küla.
Oluline 12. novembril kell 22.59:
- Meedia: Ukraina sõjaväeametnik mängis Nord Streami gaasitoru sabotaažis võtmerolli;
- Ukraina valmistub Vene rünnakuteks energiataristule;
- Ukraina vabastas küla Harkivi oblastis, heiskas lipu;
- Ukraina ametnikud loendasid novembris 4,9 miljonit riigisiseselt ümberasustatud isikut.
Vene väed on tugevdanud rünnakuid Ida-Ukrainas
Vene väed on tugevdanud rünnakuid Ukraina idaosas, proovides võtta territooriumi kahe võtmetähtsusega rindelinna ümbruses, teatasid Ukraina kaitsejõud.
"Bahmuti suunal on venelaste tegevus muutunud aktiivsemaks ja nad proovivad tagasi võtta varem kaotatud positsiooni. Vaenlase rünnakud lüüakse tagasi," kirjutas Ukraina maaväe ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi Telegramis.
Okupeeritud Melitopolis hukkus plahvatuses kolm Vene ohvitseri
Moskva kontrolli all olevas Ukraina linnas Melitopolis laupäeval kärgatanud plahvatuses hukkus okupatsioonivõimude staabis kolm Vene ohvitseri, teatas pühapäeval Ukraina kaitseministeerium, kelle andmeil korraldasid rünnaku kohalikud vastupanuliikumised.
"Rünnak staabile viidi läbi (Venemaa julgeolekuteenistuse) FSB ja (Venemaa rahvuskaardi) Rosgvardija kohtumise ajal," märkis kaitseministeerium, lisades, et "vähemalt kolm Vene kaardiväe ohvitseri likvideeriti".
"Ajutiselt okupeeritud Melitopolis toimus 11. novembril 2023 võimas plahvatus. Kohaliku vastupanuliikumise esindajate läbi viidud kättemaksuaktsioon toimus venelaste vallutatud Nova Pošta ruumides," seisis sõnumis.
Märgitakse, okupandid olid hoones sisse seadnud oma staabi.
Melitopol asub Zaporižžjas, ühes neljast oblastist – koos Donetski, Luhanski ja Hersoniga –, mille Venemaa väitis end olevat annekteerinud, kuigi ei kontrolli neid täielikult.
Melitopoli eksiilis linnapea Ivan Fjodorov ütles laupäeva õhtul, et elanikud teatasid plahvatusest, mida oli kuulda kõigis linna nurkades, ja läbi linna kihutanud politseiautodest.
Pärast sissetungi algust on Moskva vägede kontrolli all olevatel aladel rünnakutes hukkunud mitu Venemaaga seotud ametnikku.
Venemaa rünnakus Donetskile hukkus kolm inimest
Ööl vastu pühapäeva hukkus Vene vägede rünnakus Donetski oblastile kolm inimest, teatas oblasti kuberner Ihor Morox.
Kaks inimest hukkusid Toretskis, kus said tule all kannatada 30 maja, täpsustamata taristurajatis ja administratiivhoone. Üks inimene hukkus Minkivkas. Öösel jäid tule alla ka Nikiforivka ja Rozdolivka asulad.
Meedia: Ukraina sõjaväeametnik mängis Nord Streami gaasitoru sabotaažis võtmerolli
The Washington Posti ja Der Spiegeli laupäeval avaldatud ühisuurimuse kohaselt mängis Ukraina kõrge sõjaväeametnik eelmisel aastal Läänemerel asuva Nord Streami gaasitoru sabotaažis võtmerolli.
Nord Streami operatsiooni koordinaator oli Ukraina erioperatsioonide vägede kolonel Roman Tšervinski, rääkisid tema rolliga kursis olevad inimesed USA ja Saksa ajalehtedele.
The Washington Post kirjutas, et Tšervinski, kes teenis Ukraina erioperatsioonide vägedes, juhtis logistikat ja tugiteenust, et aidata kuueliikmelist meeskonda, kes rentis purjeka ja kasutas süvamere sukeldumisvarustust, et asetada gaasitorudele lõhkelaenguid.
Tšervinski ei tegutsenud üksi ja tema rolliga kursis olevate inimeste sõnul ei kavandanud tema seda operatsiooni. Ohvitser võttis korraldusi kõrgematelt Ukraina ametnikelt, kes andsid omakorda aru Ukraina kõrgeimale sõjaväelasele kindral Valeri Zalužnõile, ütlesid operatsiooni läbiviimisega kursis inimesed meediaväljaannetele.
Ukraina on teinud peale täiemahulise sõja algust Venemaaga mitmeid operatsioone Vene vägede vastu. Kuid Nord Streami rünnak oli suunatud tsiviilinfrastruktuurile, mis oli ehitatud selleks, et varustada miljoneid inimesi Euroopas.
Eelmise aasta septembris teatasid seismoloogid plahvatustest Nord Streami torujuhtmete ümber. Taani Bornholmi saarel, mis asub lekete lähedal, registreeris seismograaf päeval, mil gaasijuhtmetes Nord Stream 1 ja 2 rõhk dramaatiliselt langes, kaks korda suuri muutusi, teatas Saksamaa geoloogiauuringute keskus GFZ.
Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen ütles toona, et lekked olid tingitud sabotaažist ja ähvardas tugevaima võimaliku vastusega Euroopa energiataristu tahtlikule katkestamisele.
Ukraina valmistub Vene rünnakuteks energiataristule
Ukrainal on tuleva talve üleelamiseks piisavalt energiaressursse, kuid Venemaa rünnakute oodatav tõus võib varustusvõrke häirida, ütles Ukraina energiaminister German Galuštšenko laupäeva hilisõhtul.
"Meil on piisavalt energiaressursse, selles osas tunneme end rahulikult," ütles Galuštšenko Ukraina avalik-õiguslikule televisioonile. "Küsimus on selles, kui palju võivad tulevased rünnakud tarneid mõjutada."
Viimase paari nädala jooksul on Venemaa rünnanud Ukraina infrastruktuuri 60 korda, teatas Kiiev kolmapäeval, pannes nii aluse kartustele, et Moskva võib olla juba alustanud elektrivõrgu sihtimist.
Eelmisel talvel tabasid tuhanded Venemaa droonid ja raketid elektritaristut, põhjustades ulatuslikke elektrikatkestusi.
Galuštšenko ütles, et Ukraina kardab, et Venemaa taaskäivitab massilised drooni- ja raketirünnakud energiainfrastruktuuri vastu, kui temperatuur langeb ja jääb alla nulli. "Madal temperatuur lisab muidugi kahju," ütles Galuštšenko. "Iga miinuskraad suurendab juba riske."
Seni on sel sügisel Ukrainas olnud soe ilm, kuid eeloleval nädalal langeb temperatuur Kiievis ja mujalgi alla nulli.
Küla Harkivi külje alla läks taas Ukrainale
Ukraina väed saavutasid laupäeval taas kontrolli Harkivi oblasti Topoli küla üle ja heiskasid riigilipu, teatas riigipiiriteenistus.
"Oleme alati valmis oma maid kaitsma ja vaenlasi hävitama," teatas piiriüksus.
2022. aasta täiemahulise Venemaa sissetungi ajal vallutasid Vene väed küla juba sõja alguses ja see oli seni Moskva okupatsiooni all.
Kiievi oblasti sõjaväeadministratsioon teatas laupäeva õhtul, et Venemaa ballistilise raketi löögi tagajärjel sai kannatada 18 kodu ja üks äriühing Kiievi oblastis.
Kahjustada said ka mitmed mitteeluruumid, kuid kriitiline infrastruktuur tabamusi ei saanud. Ohvritest ei teatatud, lisas sõjaväeadministratsioon. "Lööklaine ja mahakukkuva prahi tõttu said majapidamistes kannatada aknad, uksed, katused ja fassaadid," kirjutati raportis.
Vene väed andsid 11. novembri hommikul esimest korda 52 päeva jooksul raketilöögi Ukraina pealinnale.
Kella 8 paiku hommikul oli linnas kuulda õhutõrjesüsteemide tekitatud plahvatusi, millele järgnes õhurünnaku sireen. Õhuvägi teatas, et Kiievi suunas välja lastud Vene ballistilise raketi tulistas alla õhutõrjesüsteem Patriot. Ukraina sai oma kaks esimest Patrioti süsteemi USA-lt ja Saksamaalt aprillis.
Oktoobris lubas Saksamaa tarnida riiki veel ühe Patrioti süsteemi, kuna Ukraina valmistub talvekuudel intensiivistunud raketirünnakuteks.
Ukrainas on ümberasustatud ligi viis miljonit inimest
Ukraina ametnikud loendasid novembris 4,9 miljonit riigisiseselt ümberasustatud isikut, kellest 3,6 miljonit sai riigisiseselt ümberasustatud isiku staatuse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, teatas Ukrinform.
Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk ütles, et peaaegu pooled riigisiseselt ümberasustatud isikutest ei saa valitsuse toetusi, kuna nad ei ole seda ametlikult taotlenud.
Ümberasustatu staatus annab Ukraina kodanikele õiguse saada valitsuselt teatud sotsiaaltoetusi, näiteks sularahamakseid või juurdepääsu olulistele teenustele. Riigisiseselt ümberasustatud isikutele määratakse igakuine valitsuse eluasemetoetus 3000 grivnat erivajadustega inimestele ja lastele ning 2000 grivnat kõigile teistele riigisiseselt ümberasustatud isikutele.
Vereštšuk ütles, et 158 000 riigis ümberasustatud isikut kaotasid õiguse sotsiaaltoetustele ja et lõviosa neist inimestest on need Ukraina kodanikud, kes läksid välismaale, elavad seal alaliselt ja saavad makseid nendelt riikidelt, kus nad elavad.
Puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui palju ukrainlasi on välismaalt või teistest Ukraina piirkondadest oma kodudesse tagasi pöördunud. Valitsuse hinnangul on Harkivisse tagasi tulnud vaid 25 000 inimest pärast seda, kui Ukraina väed vabastasid selle aasta alguses Venemaa okupatsiooni alt suured territooriumid.
Vereštšuk ütles, et riigisiseselt ümberasustatud isikute staatus ei aegu enne sõja lõppu.
Toimetaja: Mari Peegel, Barbara Oja
Allikas: The Kyiv Independent, The Guardian, BNS