Sõda Hamasiga käib täistuuridel ja viimaseks suureks sümboliks selles konfliktis on saanud Gaza sektori suurim al-Shifa haigla, mille ümber käivad lahingud, kus Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi väitel asub endiselt 2000 inimest.

Vaid mõne kilomeetri kaugusel Gazast, Iisraelis asuvas Sderotis on tänavad juba enam kui kuu aega tühjad. Üksikud on julgenud koha peale jääda. Supermarket on avatud. Hamasi raketirünnakud ulatuvad sinna endiselt.

"Meie linn oli ilus, õitsemas, kasvamas. Rõõm oli siin elada. Nüüd on kõik hall, inimesi on vähe alles jäänud. Olen Sderoti elanik, kuid lähen igal õhtul siit ära oma pere juurde. Ööbin Nes Zionas, sest siin on hirmutav. Oma päris kodus pole praegu meeldiv magada," rääkis Sderoti supermarketi müüja Anna Peretz.

Gaza sektoris lõbustas kohalik kloun ümberasustatud lapsi al Shifa haigla ees, enne, kui sinna jõudsid lahingud ja inimestel tuli sealtki lahkuda. Maha jäi haigla, kus pole vett, elektrit ja kus ei saa käigus hoida seadmeid, mis hoiavad elus enneaegseid beebisid.

"Vaatamata valule, milles me elame, me naerame, me naeratame läbi valu. Ma kaotasin oma maja, ma kaotasin oma kalli nõbu, ma kaotasin oma pere, ma kaotasin inimesed, keda armastasin. Ma ütlen jumalale, tänan sind kõige eest. Enam ei ole ma kloun ega naerusaadik, nüüd ma olen nüüd osa sellest genotsiidist, jumal olgu tänatud," ütles Alaa Miqdad.

Iisraeli armee väidab, et on toonud al-Shifa haiglale kütust. Haigla väidab, et kütust pole. Iisraeli poole väitel ei lubanud Hamas seda vastu võtta.
Iisraelil on rahvusvahelise õiguse seisukohast kohustus vältida Hamasiga võideldes tsiviilkahjusid, kuid kuidas seda teha, kui Hamas kasutab omaenda inimesi kilbina ja kui Hamasi tunnelid on haiglate all?

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk ütles, et üks võimalus on aktiivse sõjategevuse piirkonnast inimesi evakueerida. "Ja seda tegelikult ju Iisrael on ka teinud. Loomulikult on mingisugused objektid, mida ei tohiks üldse rünnata," ütles ta.

"Alustame sellest, et kõik tsiviilobjektid on kaitstud objektid ja haiglad on erikaitse all olevad objektid. Aga me peame arvestama, et kõik objektid, mis on kaitstud, võivad oma kaitse kaotada, kui neid kasutatakse vaenutegevuse toetamiseks. Ja me peame siinkohal vahet tegema, kas konkreetselt rünnatakse mingeid objekte või neile põhjustatakse kaasnevat kahju. Ja kui me täna vaatame seda haiglajuhtumit ja püüame mõlemalt poolt seda informatsiooni koguda, siis tundub, et tegelikult on ikkagi nii, et Hamas toimetab haigla ümbruses ja Iisrael ründab Hamasi seal ümbruses. Ja tegelikult siis haiglat kui sellist ei rünnata, vaid haiglale põhjustatakse kaasnevat kahju. Ehk siis see kahju, mida põhjustatakse haiglale ümberringi on muidugi negatiivne, aga kui see on proportsionaalne selle sõjalise eelisega, mis Hamasi ründamisega saadakse, siis me võime õiguslikus mõttes pidada seda kahju aktsepteeritavaks," rääkis Värk.

Gazas on endiselt pantvangis enam kui 200 Iisraelist röövitud inimest ja nende seisukord on teadmata.

USA Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan ütles, et täpne pantvangide arv ei ole teada. "Me teame teadmata kadunute arvu ja selle arvu on meile andnud andnud iisraellased. Aga me ei tea, kui palju neist on veel elus. Mis puutub ameeriklastesse, siis kadunud on üheksa Ameerika kodanikku," sõnas Sullivan.

Verevalamise algatajana nõuab Hamas nüüd araabiamaade tuge. Laupäeval toimus araabia- ja islamimaade erakorraline kohtumine Gaza küsimuses ning päris sellist abi nagu Hamas ootas, ta sealt ei saanud.

"Ootasime, et meie araablastest ja moslemitest vennad kasutavad kogu oma poliitilist ja majanduslikku võimu survestamaks Washingtoni, et see peataks viivitamatult agressiooni tsiviilisikute ja laste vastu, mille tulemuseks on iga päev 400 märtrit ja umbes 1000 süütut last ja naist vigastatuna," ütles Hamasi esindaja Osama Hamdan.

Sõda Iisraeli ja Hamasi vahel toob läänemaailmas endiselt tänavatele mõlema osapoole toetajaid.

"Loodan, et iisraellased tulevad mõistusele ja hakkavad huvi tundma mitte ainult oma elu, vaid ka teiste inimeste elu vastu, kellel on ka oma huvid. Ja ma arvan, et juudid oleksid pidanud oma holokaustist midagi õppima. Seda, mida nad kogesid, korratakse nüüd teiste inimestega," rääkis meeleavaldaja Frankfurdis Matany Mustafa.

Prantsusmaal marssisid pühapäeval president ja ekspresident, aga ka parempartei liider Marine Le Pen antisemitismi vastu.

"Ma arvan, et see on hea asi. Me ei ole siin selleks, et poliitikat teha. Me oleme siin meeleavaldusel hea eesmärgi nimel ning antisemitismi vastu," ütles meeleavaldaja Pariisis Luna Clavo.