Raag tõdes saates, et viha Hamasi tegude vastu pimestab Iisraeli armeed.

"Loomulikult see väga pikk vimm ja vastasseis, kus vere hind on tõstnud igasuguse leppimise väga kõrgeks, keeruliseks, on tekitanud olukorra, kus näeme mõlemal pool piiri äärmuslaste võidukäiku. 1993. aastal, kui Palestiina Vabastusorganisatsioon jõudis mingile kokkuleppele Iisraeliga, siis Iisraeli tollane peaminister, kes kirjutas sellele rahulepingule alla, hiljem tapeti Iisraeli äärmuslase poolt. Nüüd oleme näinud, kuidas ühest küljest Gazas on ebademokraatlikul viisil võtnud võimu Hamas, keda võib ka seal lugeda pigem äärmusliku vaatenurga esindajaks, ja samal ajal ma arvan, et ka Likud Iisraelis on võtnud Iisraeli ühiskonna pantvangiks. Nii et mõlemal poolel on praegu rühmitused, kes väga ei otsi kokkulepet," lisas ta.

Lähis-Ida vaatleja ja kodanikuaktivist Kristi Ockba on üks neist, kes andis oma allkirja Eesti ühiskonnategelaste palestiinlasi toetavale kirjale. Ockba selgitas, et temale ja teistele allakirjutanutele ei ole mingi probleem mõista hukka Hamasi 7. oktoobri terroriteod, kuid Iisraeli vastus on proportsioonist väljas.

"Meil ei ole mitte mingisugust probleemi mõista seda, mis praegu toimub Iisraelis ja neid pisaraid, mida nad valasid. Aga kahjuks on praeguseks momendiks (Gazas) 4000 last surnud, 11 000 inimest," ütles ta.

Ockba sõnul on Hamas kunagi astunud ka samme, mis näitasid, et nad on valmis läbirääkimisi pidama, aga Iisrael seda ei soovi. "Hamas 2005, 2006 ja 2007 oli isegi nõus Fattahiga nendes samades piirides, mis olid 1967. aastal kokku lepitud, nii et tegelikult Hamasil on ka olnud selliseid liigutusi, kus nad on justkui olnud nõus rääkima. Aga selline põhimõtteline mittenõusolek rääkida Hamasiga on olnud ju tegelikkuses Iisraeli poolt," rääkis ta.

"Ma saan aru, et Iisrael võib väita, et ta soovib rahu, aga kui kõik liigutused on vastu rääkimas, siis missuguse signaali see saadab tavalisele palestiinlasele, kelle kodu on ära võetud, kellel ei ole mitte mingisugust perspektiivi rahule sellepärast, et tema maad ja kodu võetakse ära," ütles Ockba.

Ockba rõhutas saates, et ta ei õigusta kuidagi Hamasi tegusid.

Sõjapõgenike aitaja Anrike Piel, kes osales Eestis meeleavaldusel palestiinlaste toetuseks, ütles, et Iisrael ja teda toetav USA kasutavad süütute Iisraeli kodanike kannatusi selleks, et panna toime genotsiid Gazas. Tema hinnangul peaks Iisrael suutma Hamasi kätte saada ilma tsiviilelanikke tapmata.

"Pärast Hamasi terrorirünnakut on Iisrael võtnud ära palestiinlastelt vee, elektri, kütuse, toidu, ligipääsu meditsiinile. Doctors Without Borders ehk Piirideta Arstid pidevalt räägivad, kuidas nende arstid peavad amputeerima laste jalgu ilma anesteesiata, nad teevad keisrilõikeid rasedatele naistele ilma anesteesiata. See on puhas piin. Iisrael karistab tervet palestiina rahvast sellepärast, mida tegi Hamas. Ma oleksin täielikult poolt, et Iisrael leiaks enda väga tohutult arenenud sõjalise jõuga viisi, kuidas Hamas kätte saada ilma, et nad peaksid sihtima selleks haiglaid, koole, pagarikodasid, infrastruktuuri, elamuid," rääkis ta.

Piel ütles saates, et Iisraeli ja Gaza olukorda ei tohiks muuta millekski, mis oleks justkui uskudevaheline konflikt. "Justkui inimesed, kes toetavad palestiinlasi, vihkavad juute. See absoluutselt ei pea paika. See ei saa olla kaugemal sellest olukorrast," sõnas ta.

Kultuuritegelane Jelena Skulskaja, kes kirjutas alla Eesti ühiskonnategelaste Iisraeli toetavale kirjale, ütles samamoodi, et Iisraeli toetamine ei tähenda seda, et palestiinlasi vihatakse.

Skulskaja sõnul kaitseb Iisrael oma riiki ja seda, et Iisrael alles jääks. "Hamas võtab lapsi ja naisi ja paneb enda ette ja neil ei ole kahju nendest ja sellepärast nad hukkuvadki ja saavad surma ja see on õudne. Aga ma tean, et Iisraeli armee ütleb ette, kuhu nad lähevad, kus nad lähevad, nad paluvad evakueerida naisi ja lapsi, nad paluvad, nad ütlevad seda. Kui nad praegu peatuvad, siis terroristid hakkavad jälle. Ega sellega ei saa lõpetada, peab lõpuni viima selle ülesande, et see riik jääb elama," rääkis Skulskaja.

Raag tõdes, et ilmselt ei ütleks Iisraelis praegu ükski valitsus, et nad ei vastaks Hamasi rünnakule. Iisraeli vastuse teeb aga keeruliseks Gaza asustustihedus.

"Küsime, kas Iisraelil oleks võimalik selline valitsus, kes ütleb, et me ei tee mitte midagi ja me laseme nendel rakettidel siia rahulikult tulla. Ilmselt sellist võimalust ei ole. Demokraatlikult see surve on valitsusele nii suur, et nad midagi teeksid. Kui nad nüüd aga ründama asuvad, siis vaatame teiselt poolt, see asustustihedus on nii suur, et sisuliselt on võimatu lasta sinna midagi sellist, mis ei purustaks lähedal asuvaid maju. Ma toon üheainsa näite. Näiteks ka Eesti kaitseväes on 155-millimeetrised haubitsamürsud, mille puhul kaitsevägi ütleb, et ohutusala on pool kilomeetrit. Paneb mõtlema, pool kilomeetrit, mis kukub kuhugi Gazasse ja me saame aru, et isegi kui seal keskel on need Hamasi võitlejad, siis igal juhul see mürsk kahjustab ka külgnevaid alasid," selgitas Raag.

Raagi hinnangul on Hamasi strateegiline eesmärk provotseerida ülejäänud araabia ja islamiriike konfliktiga liituma, et nad saaksid ühiselt Iisraeli nurka suruda. Selleks on Hamas tema sõnul kasutanud ära ka tsiviilelanikke.

Kirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov ütles saates, et Gaza on maailma suurim koht, kus hoitakse pantvange, aga samal ajal on see hästi relvastatud kindlus, kust rünnatakse Iisraeli. Selle kindluse müürid on tema sõnul aga moodustatud tsiviilelanikest.

"Ma jätkan siin Ilmari mõtet. Kui tulevahetus käib näiteks vanadekodu juures, siis ei saa surma ükski laps. Kui tulevahetuse käib kooli või lasteaia juures, siis ilmselt saab palju lapsi surma. Ehk ma olen ühes oma artiklis võrrelnud Gazat maailma suurima sünnitusmajaga. Siin ongi see, et kuidas me seda piirkonda defineerime. On öeldud, et see on maailma suurim vangla. Mina ütlen, et jah, ilmselt on see maailma suurim sünnitusmaja. Ilmselt see on maailma suurim koht, kus hoitakse pantvange - 2,2 miljonit inimest on sisuliselt pantvangis seal. Aga see on ka üks kindlus. Hästi relvastatud kindlus, mille müüride tagant rünnatakse Iisraeli. Ja seal on need müürid tegelikult moodustatud inimestest, tsivilistidest," kommenteeris Hvostov.

Andrei Hvostovi hinnangul võib sõda paisuda laiemaks. Tema hinnangul on aga paljud konfliktid läbi ajaloo olnud inimestele karistus nende poliitiliste valikute pärast.

"Hästi palju on praegu räägitud olulistest detailidest, aga ma olen selliste suurte piltide inimene. Ja teate, mul on väga kahju seda öelda, aga rahvaid mõnikord karistatakse nende poliitiliste valikute pärast. 2006. aastal, kui Gazas olid esimesed ja ka viimased demokraatlikud valimised, siis 44 protsenti Gaza kodanikest andsid oma hääle Hamasile. Ja see, et praegu Gazat pommitatakse, on umbes samasugune tulemus nagu 1933. aastal andsid sakslased Adolf Hitleri parteile muuseas ka 44 protsenti häältest. Ja see oli kättemaks, ajaloo kättemaks rahvastele, kes teeb mingi vale valiku. Samamoodi serblased said karistada selle eest, et nad valisid Miloševići. Ja ma kardan, et venelastel tuleb kunagi ikkagi see mõru pill, et nad saavad karistada selle eest, et nad valisid Putini," rääkis Hvostov.

Ockba küsis Hvostovilt seepeale, kas Iisrael saab praegu karistada selle eest, et nad on valinud enda peaministriks Benjamin Netanyahu.

"Jah, neid praegu karistataksegi selle eest," vastas Hvostov.