"Olukord on murettekitav ja me oleme Soome piirivalvega ühenduses operatiivplaanide osas, et kuidas me saaksime neid toetada. Eelkõige huvitab soomlasi toetus, mis puudutab debriifingute läbiviimist (migrantide tausta selgitamist – toim.) ja saabujate ülekuulamist, aga kõik on täpsustamisel, mis see operatiivtugi võib olla," rääkis Särekanno reedel ERR-ile.

Tema sõnul on Soome otsus alates keskööst vastu laupäeva neli piiripunkti kinni panna "väga selge sõnum, et Soome ei kavatse aktsepteerida inimeste mahitatud piirile toomist ja migratsiooni kasutamist surve avaldamisena".

Kui Soome oma neli lõunapoolsemat piiripunkti sulgeb, siis see võib ka tähendada, et praegu Soomesse siseneda üritanud kolmandate riikide kodanikud võivad püüda tulla Euroopa Liitu Eesti kaudu, märkis Särekanno.

Ka Särekanno esitatud slaidilt selgub, et kohe pärast Soome otsust panna ööl vastu laupäeva neli piiripunkti kinni, saabusid juba neljapäeva õhtul esimesed migrandid põhja pool asuvasse Vartiuse piiripunkti, kus varjupaigataotlusi vastu võetakse.

"Kaarti vaadates võib see reaalsuses tähendada seda, et surve Eesti piiripunktidele kasvab, aga seda jälgib Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ning neil on oma riskistsenaariumid ja ka oma riskihinnangud ning meetmed, mis vastavalt võetakse," selgitas ta.

Särekanno rõhutas ka, et olukord Euroopa Liidu idapiiril erineb sisuliselt lõunapiiri rändevoogudest. Venemaal on piirivalve Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) alluvuses, mis kontrollib täielikult olukorda piiritsoonis. Tavapäraselt valvatakse piiri mõlemal pool – nii Venemaal kui ka selle naaberriikides ning kui Vene poolel hakkab midagi juhtuma, tekivad ootamatult rändevood, siis on selge, et see on Venemaa hübriidoperatsioon naaberriikides ebastabiilsuse tekitamiseks.

Särekanno kinnitusel on Frontex valmis ka Eestile tuge pakkuma, kui selline palve saadakse.

"Frontex on kindlasti valmis ka Eestit toetama," rääkis ta. "Meil on olemas kiirreageerimisüksused. Kui oli Leedu kriis kaks aastat tagasi, siis me panime väga lühikese aja jooksul välja üle 100 ohvitseri, kes saadeti Valgevene piirile appi."

Täpne ressursside hulk sõltub siiski sellest, mida kui keerukas on olukord piiril ja sellest lähtuvalt, mida liikmesriik vajab, rõhutas Särekanno. "Neid kõnelusi me kindlasti peame, kui olukord eskaleerub," lubas ta.

Samas on juba praegu Eestis 25 Frontexi teistest riikidest pärit ametnikku, valdav osa neist töötab Narvas ja idapiiril, aga mõned ka Tallinna lennujaamas, selgitas Frontexi asejuht. "Aga loomulikult on meil võimekus toetust suurendada, kui Eesti riik seda vajab," märkis ta.

"Täna on nad nii piiripunktides kui ka rohelisel piiril ja asi ei piirdu ainult ametnikega - loomulikult on võimalik ka tehnikat appi pakkuda, kui seda on vaja – olgu siin jutt droonidest või helikopterist. Aga kõik selgub sellest, mis on riigi riskihinnang ja vajadused. Selles osas saame ilmselt lähinädalatel näha, milliseks olukord kujuneb," ütles Särekanno.